No abstract

The aim of the study is to examine the motivation of Estonian and Finnish students to become mother tongue and liter ature teachers. The empirical data were collected through an e-questionnaire distributed to all graduating student teachers in this field at the University of Tartu, Estonia, and the University of Helsinki, Finland, in the spring term of 2014 (26 + 35 students). The respondents expressed their opinions on 27 statements on a scale ranging from one to four, with the option of commenting on each one. The analysis of the data showed that the majority of students in both countries were strongly or moderately motivated to teach and thought that their subject was very important on the societal level. The most significant difference between the groups was in how the social status of the teaching profession was perceived: according to the respondents, teachers are poorly or rather poorly valued in Estonia, and highly or rather highly valued in Finland.

Ülevaade. Artiklis käsitletakse riigieksamikirjandite retoorikat. Teoreetiliseks aluseks on arusaam tekstist kui keelekasutuse valikutest, millel on oma eesmärk ja funktsioon. Keelelised valikud sõltuvad suhtlussituatsioonist ja kultuuris kinnistunud keelekasutustavadest. Riigieksamikirjand on kindla retoorilise struktuuriga tekst, millel on oma kindlaks kujunenud väidete esitamise ja tõestamise viisid. Artiklis jagatakse riigikirjandites kasutatud retoorilised võtted kaheks suuremaks rühmaks: fakti-ja tundepõhisteks argumentideks. Kirjutajad kasutavad mõlemat tüüpi argumente, kuid tundepõhiste hulk ületab tunduvalt faktipõhiste oma. Kirjandites on valdav enesekeskne vaatepunkt. Autoriteedina esitatakse iseend ja oma subjektiivset arvamust, mis vormistatakse üldkehtiva tõena.* Võtmesõnad: süsteemfunktsionaalse grammatika teooria, retoorika, fakti-ja tundepõhised argumendid, eesti keel SissejuhatusArtiklis analüüsitakse riigieksamikirjandeid nende retooriliste omaduste alusel. Uurimismeetodiks on kvalitatiivne tekstianalüüs. Kirjandite retooriliste omaduste käsitlemisel lähtutakse siinses artiklis funktsionaalse tekstianalüüsi ideest: keel ja keelekasutus konstrueerivad tegelikkust ja see moodustub keelekasutustavadest. Ka nendest tavadest, mis koolis kasutatava tekstiliigi -kirjandi kirjutamisega seostuvad. Riigikirjandite analüüsi teoreetiliseks aluseks on Michael Alexander Kirkwood Halliday süsteemfunktsionaalse grammatika teooria, eelkõige keele metafunktsioonide käsitlus. Hallidayst (1985) lähtuvas tekstianalüüsis vaadeldakse keelekasutust paljufunktsioonilisena. Tekstil on kolm metafunktsiooni: tähistusfunktsioon, suhtlusfunktsioon ja tekstuaalne funktsioon. Teksti autor kasutab keelt alati valikuliselt. Kasutades teatud sõnavara, grammatikat paljude keelesüsteemi pakutavate variantide hulgast, loob kirjutaja teatud tunnuste ja

123 4 56578 4 9 78 5 65 9 9984 799 9 85 9 5 4 978 5 5 59 122 11 ! 94 5 " 84 74 7 84 4 9 4 85 9 4 5 5# 5 $ 84 % 94 9& '( 4 9 5 9 54 " 84 74 84 94 78 4 998 7584 5 )99 89 4 995 995 * +, -, . +, -, ! 89 95 85 589 84 9 4 ' 7 5 794 * /01 22/--, 3* ! 4 4 5 8 " 41 5, 363, 7! 5 " 78 8 /29: ! 565 89 4 84 94 5789 " 84 74 5 87 # 8898 98 94 9654 9 9" 9 94 9 74 4 98555684 8755 5 4 4 8 " 6 589 84 74 99 84 94 5898 9 84 78 899 9 7(4 5 589 7 & 589 4 995 6 4 ' 7! 89 984 5 89 9 7(4 5 %9 5789 8 ;(4 58 5 95& 5894 958 995 794 ! $ 84 % <<3 3 ! 4 995! 5 899 8 5898 8 6 5 654 5789 8 9654 995 ? @ 1

No abstract