AnnotatsioonArtikli aluseks oleva kvantitatiivse uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas üliõpi-lased ja õppejõud hindavad väljundipõhise õppe rakendumist õpiväljundite omandamist toetavate komponentide toel. Kuue Eesti kõrgkooli üliõpilaste (n = 1329) ja õppejõudude (n = 94) hinnangutest selgub, et õpiväljundite arusaadavus, õpikesk-kond, õppematerjalid, sooritatud tööd, hindamisülesanded, tagasiside, tööde maht, õpetamine, õppijate motivatsioon ja rahulolu toetavad õpiväljundite saavutamist. Samas ilmneb uuringust, et üliõpilased ei panusta ise õppetöösse piisavalt ning ei ole kaasatud õppeprotsessi. Õppetöösse panustamist iseloomustavad peamiselt õppimisse kaasatuse, õppijate motivatsiooni ja tööde mahu tulemused. Õppimisse kaasatust ennustavad enamasti õppimisse panustamise, õppijate motivatsiooni ja rahulolu tulemused. Õppejõudude ja üliõpilaste hinnangud enamiku õpiväljundite omandamist toetavate komponentide kohta oluliselt ei erinenud, v.a hindamisüles-annete, õppija motivatsiooni ja kursusega rahulolu puhul. Tulemused näitavad, et senisest enam on vaja toetada õppijaid aktiivse rolli ning vastutuse võtmisel.Võtmesõnad: väljundipõhine õpe, õppeprotsessi komponendid, üliõpilaste kaasatus, õppimisse panustamine, üliõpilaste ja õppejõudude hinnangud SissejuhatusVäljundipõhine õpe on Euroopa kõrgharidusmaastikul olnud aktuaalne 1999. aastal välja kuulutatud Bologna deklaratsioonist alates (Udam, 2008). Adami (2008) uuringu kohaselt on õpiväljunditena kirjeldatud oskused, teadmised ja hoiakud ülitähtsad, toetamaks õppijast lähtuva õppimise ja õpetamise rakendumist. Traditsiooniliselt on õppekavade koostamisel olnud rõhuasetus sisendil, väljundipõhine õpe seab aga keskmesse õppija ning õpiväljundi saavutamise (Biggs & Tang, 2009;Udam, 2008), mis eeldab nii kõrgkoolidelt, õppe-1 Haridusteaduste instituut,