Annotatsioon. Artiklis tutvustame kahe empiirilise uuringu tulemusi, mis puudutavad vene keele positsiooni tänapäeva Eestis. Uuringute raamistamiseks sirvime esmalt kirjandust, kus käsitletakse kolme keelepoliitilist protsessi: venestust, venekeelse elanikkonna lõimimist ja vene keele kaubastumist. Seejärel anname ülevaate Richard Ruízi mudelist, mis sobib hästi vene keelega seotud ideoloogia analüüsimiseks. Mudelis on keeleideoloogia laias laastus jaotatud kolmeks: keel kui probleem, õigus ja ressurss. Uuringutest ilmnes, et kaks Eesti keelekasutusvaldkonda, kus on vene keele suhtes kujunenud ressursikeskne orientatsioon, on avalikud teenused ning kahesuunaline keelekümblus alushariduses. Mõlemad viitavad nii muutusele keeleorientatsioonis kui ka vene keele vahetusväärtusele.