Artikkel käsitleb teaduspoliitilisi ja õiguslikke küsimusi, mida tuleks arvestada keeleressursside litsentsimisel, ja määratleb sobivaimad litsentsimise tingimused, pöörates tähelepanu eelkõige lepinguõiguse ja intellektuaalomandi litsentsimise küsimustele. Samuti võrreldakse artiklis USA, Euroopa riikide ja Eesti keeleressursside litsentsimise õiguslikku raamistikku ning tutvustatakse levinumaid praktikaid avatud juurdepääsu (ingl open access) ja vabade (avatud) litsentside vaatepunktist. Artikli praktiliseks eesmärgiks on selgitada Eestis keeleressursside loomise ja kasutamisega seotud teadlastele ja teadusasutustele intellektuaalomandi (IO) objektide litsentsimise põhialuseid ja jagada näpunäiteid litsentsitingimuste valimiseks. Artikkel on sündinud keeleteadlaste ja juristide koostöös ning mõeldud esmajoones keeleteadlastest lugejaskonnale.

DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.21