Ülevaade. Artikkel otsib vastust küsimusele, kas ja mille poolest sarnaneb 5-6-aastaste eakohase arenguga vene-eesti kakskeelsete ja spetsiifilise kõnearengu puudega eesti ükskeelsete laste oskus kasutada käändevorme. Andmestik pärineb 101 lapse katsetulemustest eesti keele ainsuse käändevormide (v.a nominatiiv) ja mitmuse partitiivi moodustamisel. Selgitame, kas kakskeelsete ja kõnepuudega laste areng järgib eakohase arenguga ükskeelsete laste arengut. Vaatleme, milliseid vigu lapsed vormide moodustamisel teevad ning milliseid asendusvorme eeldatud käändevormide asemel kasutavad.Võtmesõnad: lastekeel, keele omandamine, morfoloogia, kakskeelsus, keele ja kõne arengu patoloogia, eesti keel SissejuhatusEesti keele käändeparadigma on morfoloogilise süsteemi mahukas osa. Käände-vormide kasutamise oskus annab väärtuslikku infot nii ükskeelse lapse kõnearengu kui ka kakskeelse lapse eesti keele oskuse taseme kohta. Samas on andmeid eesti keele käändevormide kasutamise kohta koolieelses eas vähe. Lastekeele uurijad on nüüdseks kirjeldanud peamiselt üksikjuhtumite näitel eesti keele grammatiliste vormide kujunemist spontaanses kõnes ükskeelsetel (vt nt Argus 2008, Lipp 1977, Salo 1994 ja sünnist saati kahte keelt omandavatel, nn simultaanselt kakskeelsetel lastel (eesti-inglise kakskeelsus vt Vihman 1982, soome-eesti vt Hassinen 2002. Nimetatud uurimustest ilmnevad mõned ühised tendentsid vormimoodustusoskuste kujunemisel: esimeste muutevormidena eelistatakse lõputa partitiivi ja lühikese illatiivi vormi, sisekohakäänete vorme hakatakse kasutama enne kui väliskoha-käändeid, kohakäändevormidega väljendatakse enne siht-kui lähtekohta, varakult ilmuvad mitmuse nominatiivi ja partitiivi vormid, vormimoodustuse kujunemise

Töö eesmärk on kirjeldada ja võrrelda eakohase ja hilistunud kõnearengu grammatilisi profiile ning leida tunnused, mille alusel on võimalik eristada kõne arengu poolest riskirühma kuuluvaid lapsi. Meetodiks on pöörd- ja käändsõnavormide kasutuse ning lauseloome suunatud esilekutsumine ja järelekordamine. Uurimuse valimi moodustavad 149 3aastast ja 186 4aastast eakohase arenguga last. Kontrollrühmaks on 61 kõne arengu hilistusega samaealist last. Uurimistulemustest selgub, et 3- ja 4aastased lapsed erinevad oma grammatilise profiili poolest oluliselt, kusjuures 4aastased valdavad keelesüsteemi uuritud oskuste ja keelendite piires. Kõne arengu hilistusega laste grammatiline profiil järgib eakohase arenguga laste oma, sarnanedes nooremate laste profiiliga. Tulemused võimaldavad laste kõne arengut hindavatel spetsialistidel eristada 3−4aastaste laste grammatika arengule omaseid tüüpilisi ja ebatüüpilisi tunnuseid ning varakult märgata kõne arengu poolest riskirühma kuuluvaid lapsi. Summary