Beyond professionalism: Classed and gendered capital in childcare work

Abstract

This article examines the value of work in childcare, and the ways this is impacted by historical schemes of value in relation to social class and gender. It critically examines the push for professionalism within the field, showing that this favours particular classed forms of cultural capital, while rendering other forms of capital invisible. Drawing on interviews with childcare workers in Australia – overwhelmingly female and with little access to symbolic capital – the data shows an ambivalence towards the professionalisation process and frustration about the lack of recognition for their work, either financially or culturally. The workers’ views highlight emotional and relational skills, which are at odds with traditional definitions of professional skills. The author argues that what is needed is a new concept of childcare expertise, which acknowledges the classed and gendered histories of workers, and the already significant worth of the work they do.

Lasteaiaõpetajate hinnangud ja selgitused oma töö raskuse muutumisele: professionaliseerumine kui sümboolne kapital

“…Eelnevaga seotud, eelkõige ingliskeelsetes maades väljendatud probleemiks seoses töö-ja haridusalaste nõuete tõstmisega on selle vähene vahetusväärtus (Osgood, 2012). Paljude lasteaiaõpetajate hinnangul ei kajastu professionaliseerumine kuidagi nende majandusliku kapitali või staatuse tõusus (Andrew, 2015;Jackson, 2017;Osgood, 2012;Payler & Locke, 2013). Inglise uurija Osgood (2012, lk 143) osundab vestlusele ühe lasteaiaõpetajaga:…”

“…Osa autoreid märgib, et töö-ja haridusnõuete tõstmine võib koguni vastanduda lasteaiaõpetaja arusaamale enesest kui juba niigi heade oskuste ja hoiakutega professionaalist, mistõttu nõuete tõstmine on talle solvav (Andrew, 2015;Payler & Locke, 2013 Jackson (2017). Ta viitab Bourdieu mõistele sümboolne vägivald, mida Bourdieu määratleb kui "vägivalda, mida rakendatakse ühiskondliku esindaja suhtes tema kaasosalusel" (Bourdieu & Wacquant, 1992, lk 167; Jackson 2017, lk 801).…”

“…Meie uurimishuvi oli tingitud rahvusvaheliselt olulisest, ent seni eba piisavalt uuritud asjaolust, et lasteaiaõpetajate hinnangud senistele professionaliseerumise algatustele on olnud vastukäivad. Prantsuse sotsioloogi Bourdieu mõistestikku ning sellel põhinevat professionalismi käsitust on meile teadaolevalt lasteaiaõpetajate professionaliseerumise alases rahvusvahelises teadusperioodikas keskselt kasutatud vaid vähestel kordadel (Andrew, 2015;Jackson, 2017). Seega on nimetatud käsitus alushariduse kontekstis suhteliselt uus, samas aitab see aga hästi määratleda ja liigitada tegureid, mis on lasteaiaõpetajate hinnangul nende tööd kas raskemaks või kergemaks muutnud.…”

“…Lisaks pakub see sügavat teoreetilist teadmist, millele pro fessionaal saab toetuda arendades institutsionaalset praktikat." Lasteaiaõpetajad aga, kes ühelt poolt on mõistagi huvitatud kõrgemast ava likust staatusest, näevad teiselt poolt selle saavutamise vahendeid oma professionaalsust piirava ning sageli tööd hoopis tarbetult raskendavana (Andrew, 2015;Bradbury, 2012;Jackson, 2017;Osgood, 2012). Vastuolulised tulemused lasteaiaõpetajate hinnangutes neile muutustele nähtuvad ka Eesti hiljutistest uurimustest (Mikser, Tuul, Veisson, & Goodson, 2018;Mikser, Niglas, Tuul, Veisson, & Goodson, 2019).…”

Being a graduate professional in the field of Early Childhood Education and Care: silence, submission and subversion

“…In this study, these factors were of similar significance. As Ogood (2012;2009), McGillivray (2008, Andrew (2015aAndrew ( , 2015b argue, there are dichotomous tensions that currently exist within the ECEC workforce. These tensions are concerned with the competing constructs of the historical caring, maternal and gendered workforce and/or a professional, degree educated and highly trained workforce (McGillivray, 2008:246).…”