Knowledge and Visuality in Turn of the Century Anthropology: The Early Ethnographic Cinema of Alfred Cort Haddon and Walter Baldwin Spencer

Griffiths, Alison

doi:10.1525/var.1996.12.2.18

Cited by 13 publications

(9 citation statements)

References 16 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Para ello era necesario que el sujeto fuese fotografiado desnudo, de cuerpo entero y frente a una rejilla de hilos estandarizados o al lado de un instrumento de medición. Modelo de inscripción científica del cuerpo humano, que bajo métodos fotométricos estandarizados permitía recuperar datos morfológicos confiables y comparativos (Griffiths 1996).…”

Section: La Representación Visual Indígena En El áRea Centro-sur Andinaunclassified

See 1 more Smart Citation

Representación Indígena en El Área Centro-Sur Andina: El Caso De Los Uru-Chipaya

Díaz

2016

Diálogo Andino

View full text Add to dashboard Cite

La representación visual indígena en el área Centro-Sur andina sufre un importante cambio con la emergencia de la fotografía etnográfica de principio del siglo XX. Práctica científica que integra las exigencias de la teoría antropológica, con la composición estética-documental y una aproximación prudente y cortés con las comunidades indígenas; configurando una práctica más profunda, humanitaria y artística. Rompiendo el imaginario indígena para el altiplano boliviano heredado del naturalista Alcides D'Orbigny (1847) con su mirada fisiognómica que invisibilizó al indígena, relegándolo a un lugar marginal o pintoresco. También, rompe con el costumbrismo de George Squier (1877) y Charles Wiener (1880), que consolida un imaginario indígena lleno de imponentes ruinas arqueológicas como Sillustani, Tiwanaku y las chullpas de los Carangas, entre muchas. Y, por último, rompe con el modelo antropométrico y su mirada fragmentaria, preocupada del cuerpo como contenedor de sentido e identidad; practicada por la misión Créqui-Montfort (Chervin 1908) y Arthur Posnansky (1915 y 1918). Giro representacional que se evidencia en la fotografía etnográfica de Alfred Métraux entre los chipaya de Carangas (1931), donde la imagen jugó un rol activo en la reactivación de procesos de memoria e identidad que reconfiguraron del imaginario indígena en los Andes Centro-Sur.Palabras claves: Etnografía visual, altiplano, imaginario, Alfred Métraux. The indigenous visual representation in the South-Central Andean Region, has suffered an important change due to the emergence of the ethnographic photography at the beginning of the 20th century. This scientific practice integrates the anthropological theory requirements, the aesthetic composition of the documentary, and a prudent and courteous approach to the Latin American indigenous communities; configuring a deeper, more humanitarian and artistic ethnographic practice. Breaking the naturalist Alcides D'Orbigny's (1847) indigenous imaginary for the Bolivian Highlands and his views on physiognomics that invisibilized the indigenous people, relegating them to a marginal or picturesque place. It also breaks with the canons set by George

show abstract

Section: La Representación Visual Indígena En El áRea Centro-sur Andinaunclassified

“…Los antropólogos se convirtieron en ávidos coleccionistas de fotografías tomadas por otros, usando este tipo de fotografías para sus charlas y publicaciones, con poca atención a su procedencia específica (Griffiths 1996;Alvarado et al 2012).…”

Section: La Representación Visual Indígena En El áRea Centro-sur Andinaunclassified

Representación Indígena en El Área Centro-Sur Andina: El Caso De Los Uru-Chipaya

Díaz

2016

Diálogo Andino

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

“…Etnograafilist filmi ongi töövõtete dokumenteerimise kõrval kõige enam rakendatud rituaalide analüüsimiseks (Piault 2006: 362). Kui 1898. aastal Austraalia ja Torrese väina saarte aborigeenide juures tehtud esimesed, kõigest mõnekümne sekundi pikkused, etnograafilised filmisalvestused näitavad meile spetsiaalselt kaamera jaoks lavastatud, ajalisest ja ruumilisest kontekstist välja rebitud rituaalseid tantse (Griffiths 1997), siis tänapäeval on rõhk autentsete, spontaanselt toimuvate protsesside jäädvustamisel. Sageli tehakse sellised filmid või filmide seeriad uuritava rühma, antropoloogi ja filmitegija pikaajalises koostöös ning nende eesmärk on detailselt kirjeldada komplekssete rituaalide või tervete tseremoniaalsete tsüklite läbiviimist (vt Dunlop 1972).…”

Section: Palverännu Filmimineunclassified

To the roots and back. The trips of remigrated Siberian Estonians to their home village

Jürgenson¹,

Niglas²

2013

View full text Add to dashboard Cite

Teesid: Kaugel asuvate kodupaikade külastused on pälvinud etnoloogide huvi eelkõige mõistete kodu ja kodutus, nostalgia, juured, identiteet suure semantilise laetuse tõttu. Artikkel käsitleb ühe konkreetse Ülem-Suetuki juurtega seltskonna paarinädalast reisi kodukülla 2010. aasta suvel. Reisi kodukülla vaadeldakse kui sekulaarset palverändu ja analüüsitakse Victor Turneri siirderiitusliku mudeli abil. Näidatakse, kuidas aitavad sellised reisid viia kooskõlla kahte lahusolevat kultuurilist identiteeti: päritolu-ja uue asukohamaa oma. Ühtlasi käsitletakse artiklis videokaamera võimalusi reisil osalejate emotsionaalse ja kehalise kogemuse uurimisel ja representeerimisel. Muude jaanipäevade seas omandavad erilise kaalu need, millega tähistatak-se küla juubelit. Jaanipäevas sümboliseeruv side kodupaigaga võimendub siis nostalgilises retrospektiivis eriliselt ning aitab külade endistel ja praegustel elanikel ühiselt mõtestada oma identiteeti. Arhetüüpsel tasandil on reis kodukülla palverännak: ideaalihõnguline koduküla kui lunastust pakkuv püha paik. Sümboolselt on reis, millega läbitakse kilomeetreid, ühtlasi ajas tagasi rändav retk. Uurijatele on kõrge sümbolisisuga laetud sündmus aga tänuväärne indikaator päritolupaiga ja residentsipiirkonna elanike omavahelise suhtlemise ning laiemalt ka identiteedifaktorite väljaselgitamisel. MärksõnadÜlem-Suetuki elanikud peavad oma küla asutamisajaks 1850. aastat. 2010. aastal möödus sellest 160 aastat, mistõttu olid Ülem-Suetuki külla jaanipäevaks plaanitud suurejoonelised pidustused. Eestist siirdus koduküla väi-sama palju inimesi, teiste seas väike Nissis (Harjumaa) elav kogukond: ema Helena, kes on sündinud Ülem-Suetukis ja sealt 1973. aastal Eestisse rännanud, tema Siberis sündinud poeg Sergei, kes oli Eestisse asudes 7aastane, tütar Anne ja poeg Andres, kes sündisid Eestis. Lisaks kuulusid reisirühma Anne abikaasa Lauri ning lapsed Oliver ja Karini, Andrese abikaasa Oksana, viimase sõbranna Angeelika koos poeg Martiniga ja Andrese sõber Sulo. Üks Helena poegadest, Jüri jäi koju, küll oli kaasas Jüri tütar Annika abikaasa Sveniga. Niisiis oli reisiseltskonnas ka neid, kes polnud Siberiga juuripidi seotud ega ühtlasi varem Siberis käinud. Selle rühmaga liitusime ka meie, kaks etnoloogi, et reisi kaasa tehes seda dokumenteerida ja analüüsida selle kultuurilisi tähendusi.Aivar oli kümme aastat varem Ülem-Suetukis välitöid teinud, Liivole, kelle ülesandeks oli reis videokaameraga üles võtta, oli see esmakohtumine külaga. Olime seltskonnaga eelnevalt tutvunud, samuti olime nendega käinud Eestis asuva Ülem-Suetuki kogukonna jaanipäeval -see peeti uue kalendri järgi (küll 22. ja mitte 23. juunil) Vasalemma lähistel Harjumaal. Nimetatud jaanipidu peeti umbes nädal enne meie reisi.Suurema osa reisiseltskonnaga olime seega tutvunud enne reisi ja tundus, et meid võeti hästi vastu.Sellel kahenädalasel reisil olime kaasreisijad -mitte ainult Siberisse, vaid ka minevikku -juurte juurde, mille tähendusest üritasime selle reisi jooksul aru saada. Meie kaasareisimisel oli mitu eesmärki. Es...

show abstract

“…Anthropology, of course, has long histories of experimentation with the possibilities and limits of ethnographic presentation and form. Alfred Cort Haddon took a film camera to the Torres Straits in 1898, early fieldworkers recorded songs and oral histories on wax cylinders, ethnographers published glossy photographs in their books, museum anthropologists placed material artifacts center stage, and ethnographic filmmakers pioneered new forms of documentary, sometimes working across text and film (Brady ; Griffiths , ; Hochman ) . Although the question of how and whether anthropologists should engage with various media, including sound and still and moving images, has sometimes been a source of tension within the discipline (Griffiths , ), such eclectic projects are the precursors to contemporary transmedia work that continues to seek a variety of sensory pathways into anthropological knowledge.…”

mentioning

confidence: 99%

Transmedia as experimental ethnography: The Exit Zero Project, deindustrialization, and the politics of nostalgia

Walley

2015

American Ethnologist

View full text Add to dashboard Cite

How might “transmedia” approaches—or working across media—fit into histories of textual and visual innovation within anthropology, and what might they contribute to the discipline in the current moment? I explore this question through the Exit Zero Project, which includes a book, documentary film, and planned interactive website that examine the impact of deindustrialization on Southeast Chicago and the relationship between industrial job loss and expanding class inequalities in the United States. While the book and film take an “autoethnographic” approach, the website is based on collaboration with a local museum. I argue that transmedia ethnography both provokes new research questions and supports a growing interest in public anthropology by offering diverse spaces for engagement with subjects and audiences.

show abstract

Knowledge and Visuality in Turn of the Century Anthropology: The Early Ethnographic Cinema of Alfred Cort Haddon and Walter Baldwin Spencer

Cited by 13 publications

References 16 publications

Representación Indígena en El Área Centro-Sur Andina: El Caso De Los Uru-Chipaya

Representación Indígena en El Área Centro-Sur Andina: El Caso De Los Uru-Chipaya

To the roots and back. The trips of remigrated Siberian Estonians to their home village

Transmedia as experimental ethnography: The Exit Zero Project, deindustrialization, and the politics of nostalgia

Contact Info

Product

Resources

About