Lugemisstrateegiate kasutus akadeemilises õppes

Abstract

Ülevaade. Artikkel käsitleb lugemist eesti keeles emakeelena ja teise keelena ülikooliõpingute kontekstis. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada, missuguseid strateegiaid üliõpilased enese hinnangul kasutavad õppeülesannete täitmiseks vajalike tekstide lugemisel eesti keeles ning missuguseid teksti mõistmise raskusi nad seejuures teadvustavad. 80 Tartu Ülikooli eesti ja muu emakeelega üliõpilast 27 erialalt täitsid küsimustiku, millega kogutud andmeid analüüsiti nii emakeelest kui ka õppeastmest lähtuvalt. Tulemused näitasid, et 1) üliõpilased on eesmärgipärased ja teksti üksik-asjadesse süüvivad lugejad; 2) emakeel mõjutab lugemist nõudva ülesande täitmise kiirust ja tundmatute sõnadega tegelemise viisi; 3) taustteadmised on teksti mõistmisel olulisel kohal sõltumata emakeelest ja õppeastmest.Võtmesõnad: lugemisoskus; teksti mõistmine; metakognitsioon; lugemisstrateegiad; lugemine akadeemilises õppes; teine keel; eesti keel SissejuhatusTekstide lugemine on õppetöös kesksel kohal ning nende mõistmise ulatusest ja täpsusest sõltub teadmiste ja oskuste omandamine. Kuigi akadeemilises õppes on ühtviisi tähtis aru saada nii suulistest (loengud, diskussioonid) kui ka kirjalikest tekstidest, hangitakse enamik erialateabest siiski kirjalike tekstide kaudu.