Morphology and Syntax in Late Talkers at Age 5

Abstract

Purpose This study reports age 5 morphology and syntax skills in late talkers identified at age 2 ( n = 34) and typically developing comparison children ( n = 20). Results The late talkers manifested significant morphological delays at ages 3 and 4 relative to comparison peers. Based on the 14 morphemes analyzed at age 5, the only significant group difference was on the third person regular – s inflection. This was also the only significant difference when we compared late talkers with continuing delay, late bloomers (who scored within 1 standard deviation of the comparison group in mean length of utterance), and typically developing peers. The late talker and comparison children differed greatly in mean total scores on the Index of Productive Syntax (Scarborough, 1990), a measure of syntactic complexity. The group with continuing delay scored significantly lower on the IPSyn than the late bloomer and typically developing groups, which did not differ from each other. Conclusions Findings are consistent with the higher order language group differences found through adolescence in these late talkers relative to comparison peers with similar socioeconomic status and similar nonverbal abilities, supporting the notion that late talkers have an ongoing weakness in language endowment that manifests differently over the course of development.

Grammatical profile of three- to four-year-old Estonian children

“…Kõne hindamiseks on vaja teada tunnuseid, mis eristavad kõnehilistusega lapsi eakohase aren guga lastest. Eelkõige inglise keele baasil tehtud uuringutest (Rescorla, 2011;Rescorla, Dahlsgaard, & Roberts, 2000;Rescorla & Roberts, 2002;Rescorla & Turner, 2015;Rice, Taylor, & Zubrick, 2008) ilmneb, et hilis kõnelejatele on iseloomulik grammatiliste oskuste, eriti verbimorfoloogia hilisem kujune mine. Just 3-4aastastel kõne arengu hilistusega lastel on grammatiliste oskuste tase eakohase arenguga laste omast madalam, samas 5-6aastastel hakkab see jõudma eakaaslastele järele.…”

“…Seega on tegemist vaid ühe arenguvaldkonna -kõne -ebatüüpi lise arenguga, mille aluseks peetakse keele omandamise võime nõrkust (Rescorla et al, 2000;Rescorla & Turner, 2015). Kõne arengu hiline algus on seotud neurobioloogilise ja geneetilise mehhanismiga: üheks pea miseks riski faktoriks kõnehilistumise tekkel on peres esinevad keelepuuded ja lugemiskirjutamisraskused (Desmarais et al, 2008;Everitt et al, 2013;Hawa & Spanoudis, 2014).…”

“…Kuna eakohase arenguga (EK) laste grammatika hakkab eri keeltes arenema 2. eluaastal (vt Dressler, 2005), siis piiratud sõnavara ja fonoloogia taustal on selge, et KAP lastel nende oskuste kujunemine hilineb. Ingliskeelsetes uurimustes esines KAP lastel EK lastega võrreldes mahajäämus süntaktilistes oskustes nii 3 kui ka 4 aasta vanuses (Rescorla et al, 2000;Rescorla & Turner, 2015). Nad kasutasid spontaanses kõnes lühemaid ütlusi ning ka lihtsama struk tuuriga lauseid.…”

“…Inglise keelt kõnelevatel KAP ja EK lastel on verbimorfoloogiat keerulisem omandada kui nimisõnamorfoloogiat. See kinnitab taas, et KAP laste areng on sarnane EK laste omaga, ainult hilisem (Rescorla & Roberts, 2002;Rescorla & Turner, 2015). KAP lastel ilmnevad raskused just nende kategooriate omandamisel, mis on keeles rasked.…”

“…Eri keeltes tehtud uurin gute (vt Huttenlocher et al, 2002;Leiwo, 1993;Steffani, 2007) alusel võib eeldada, et eesti keelt kõnelevad 4aastased lapsed kasutavad kõnes erinevaid liht ja liitlauseid. 3aastaste kõnes avalduvad süntaksi varasele arengule omased tendentsid (Kapanen, 2014 (Rescorla et al, 2000;Rescorla & Turner, 2015). Arenguline mahajäämus avaldub eriti selgesti lausete järelekordamisel (Everitt et al, 2013).…”