Ristipuud maastikul ja usundilises jutupärimuses

Abstract

Valendavad kõrged katused, peidus kuu. Igavesed hinges matused, ristipuud. Nüüd on öö ja kuu, nüüd on süda valus. Henrik Visnapuu, Nüüd on öö ja kuu (Amores, 1919) Teesid Ristipuude-traditsiooni uurimisega on siinkirjutaja tegelenud viimased viisteistkümmend aastat. Eesti taasiseseisvumisprotsess ja sellele järgnenud aastad on toonud kaasa arvukalt muutusi nii õigus-, majanduskui ka kultuuriruumis. Kuidas need muutused ja muudatused on mõjutanud-kujundanud pärimusprotsessi, sealhulgas nii kohalike elanike kombekäitumist kui ka teemakohast jutupärimust, millist rolli selles protsessis on mänginud ja mängib meedia ning samuti koha-või koduloo (antud kontekstis siis esmajoones võru keele ja omakultuuri) õpetus nüüdisaegses kooliprogrammis, sellest alljärgnevalt Lõuna-Eesti, Lääne-Saaremaa ja Põhja-Läti ristipuude-traditsiooni näitel.