The order between productivity and non-productivity – are Livonian frequentative verbs derivatives or lexicalised?

Abstract

This paper takes a look at productive part of derivation of verbs in Finnic languages, frequentative verbs that have an l-derivational suffix in Livonian and how they occur and are constructed. The research is based on data of 15 different l-suffix verbs. The paper investigates how formally frequentative verbs are constructed in Livonian and if they are frequentative in their meaning. An essential criterion to interpret a verb as a derivative is that it has a derivational base, typically an underived word stem, and the paper attempts to find out if Livonian l-suffix verbs have one. Additionally, the paper aims to study if frequentative derivation is still productive in Livonian and to what degree frequentative l-derivatives have been lexicalised. Also other Finnic languages are taken into consideration when examining the derivational base and distribution for Livonian l-suffix verbs.Kokkuvõte. Santra Jantunen: Piir produktiivsuse ja mitteproduktiivsuse vahel – kas liivi keele frekventatiivverbid on derivatiivsed või leksikaliseerunud? Artikkel vaatleb läänemeresoome keeltes produktiivset verbituletuse osa, frekventatiivseid l-tuletisi liivi keeles, kuidas nad esinevad ja on moodustatud. Uurimus põhineb andmetel 15 l-liitega verbi kohta. Artiklis jälgitakse, kuidas vormiliselt frekventatiivsed verbid on liivi keeles moodustatud ning kas need on frekventatiivid ka tähenduse poolest. Oluliseks kriteeriumiks verbi määratlemisel tuletisena on selle tuletusaluse olemasolu; artiklis püütakse selgitada, kas liivi l-liitelistel verbidel on alustüvi. Lisaks on artikli eesmärgiks uurida, kas frekventatiivide tuletamine on veel produktiivne liivi keeles ja millisel määral on frekventatiivsed l-tuletised leksikaliseerunud. Samuti on arvesse võetud teisi läänemeresoome keeli, uurides liivi l-tuletisega verbide tuletusaluseid ja levikut.Märksõnad: liivi keel, läänemeresoome keeled, verbituletus, frekventatiivid, produktiivsus, leksikaliseerumineKubbõvõttõks. Santra Jantunen: Produktīvit ja äbproduktīvit vaili rubīž: või līvõ kīel frekventatīvtīemizsõnād ātõ derivatīvizt agā sõnāviļļõ lǟnõd? Kēra tuņšlõb mūši vāldamiersūomõ kēļši produktīvizt tīemizsõnātultõks jaggõ, īžkiz frekventatīvidi l-tultõkši līvõ kīelsõ, nänt jeddõtulmizt kui ne ātõ vīţõd. Tuņšlõks alīzõks ātõ tietõd iļ 15 l-tīedõksõks tīemizsõnā. Kēras vaņţlõb, kui frekventatīvõd tīemizsõnād formõd ātõ līvõ kīels vīţõd ja või ne ātõ frekventatīvõd ka tǟntõks pūolst. Tīemizsõnā vizāks tīemizõks um tǟdzi täm tultõks alīz vȯlmi; kēra kōļõb klīerõ või līvõ ltultõksõks tīemizsõnādõn um alīztõv. Vel sōb tuņšlõd kēras se, või frekventatīvõd tultimi um līvõ kīels vel produktīv ja kui ātõ frekventatīvõd tultõkst sõnāviļļõ lǟnõd. Nei īž um vaņţõltõd mūḑi vāldamiersuomõ kēļi, tuņšlõs līvõ l-tīedõksõks tīemizsõnād tīedõksalīži ja laigtõkst pands tǟdõl mūḑi vāldamiersūomõ kēļi.

A century of Livonian studies at the University of Tartu

“…For example, language historian Petri Kallio (born in 1969) has in recent years spe cified the position of Livonian within the Finnic languages and written an overview of the formation of the Livonian sound system (Kallio 2016). Santra Jantunen (born in 1983) has studied Livonian frequentative verbs (Jantunen 2014) and her master's thesis focused on Livonian temporal adverbials (2010).…”