A longitudinal study of the development of the professional identity of student teachers

Abstract

Artiklis antakse ülevaade viieaastase pikiuuringu tulemustest, keskendudes uuringus osalenud üliõpilastega õpetajakoolituse lõpus tehtud intervjuudele (N = 13). Artiklis otsitakse vastust küsimustele, kuidas õpetajakoolituse lõpetanud tudengid interpreteerivad enda õpetaja identiteedi kujunemist õpingute kaudu; milline on see õpetaja identiteet, mille poole soovitakse püüelda, lähtudes õpetaja ideaalist; ning millised on need põhitegurid, mis on mõjutanud tulevase õpetaja arusaamu õpingute käigus. Mittestruktureeritud intervjuus kasutati taustinfona ja intervjueeritavate mälutugedena nende poolt kolmel õpinguaastal kirja pandud metafoore õpetaja rolli kohta ning küsimustiku abil kogutud infot. Intervjuudest ja varasematest küsitlustest saadud info kõrvutamine ning analüüs võimaldavad paremini mõista aspekte, mis mõjutavad tulevaste õpetajate professionaalse identiteedi kujunemist. Tulemuste põhjal võib öelda, et õpetajakoolitust alustatakse naiivse ettekujutusega õpetaja tööst, lähtudes isiklikust varasemast koolikogemusest. Aine- ja klassiõpetajad väärtustavad õpetaja ideaali kirjeldamisel eri aspekte. Arusaamad õpetaja tööst ja rollist muutuvad õpingute jooksul komplekssemaks, õpetajakoolituse lõpus väärtustatakse enim pedagoogilist asjatundlikkust. Kõige tugevamalt mõjutab tulevase õpetaja arusaamu aga pedagoogiline praktika. Uurimuse tulemused võimaldavad paremini mõista algajate õpetajate arengut õpingute jooksul ning annavad viiteid õpetajate koolitajatele, kuidas tõhusamalt toetada professionaalse identiteedi kujunemist kui üht olulist aspekti õpetajahariduse omandamisel. Summary

Läbilõikeline ülevaade üliõpilaste hinnangutest Tartu Ülikooli õpetajakoolituse õppekavade sidususele 2014.–2018. aastal

“…On leitud, et õpilaste tulemused on standardtestides kõrgemad nende alustavate õpetajate käe all, kelle õpetajakoolitus on väga tugevalt olnud seotud praktika ja reaalse elu näidetega (Boyd, Grossman, Lankford, Loeb, & Wyckoff, 2009). Lisaks mõjutab pedagoogiline praktika õpetaja identiteedi kujunemist, kuna praktika käigus pannakse proovile oma teoreetilised teadmised ja professionaalsed oskused (Poom-Valickis & Löfström, 2014;Anspal, Leijen & Löfström, 2019).…”

Erialane hübriididentiteet praktikute-õppejõudude arusaamades

“…Kõrgkoolis õpetamist käsitlevates uuringutes tuuakse välja, et õppejõudude peamine väärtus õppekvaliteedi hoidmisel seisneb eelkõige õppejõudude õpetamis oskustes, võimes siduda teooriat praktikaga, õppijate arendamises ja nende õpiväljundite saavutamise toetamisel (Brower et al, 2017;Fairbrother & Ford, 1998;Gonzales & Wagenaar, 2008). Õpetamistöö eeldab võimet teadvustada ennast õppejõuna, aga ka mõista õppejõu identiteeti ja selle kujunemist (Poom-Valickis & Löfström, 2014). Kõrgkoolide õpetamispraktikas, kus õppejõul on eelkõige erialane haridus, millele lisandub õpetamiskogemus kõrgkoolis, on praktikud-õppejõud sageli hübriididentiteedi kandjad.…”

“…Õpetamisel suunavad praktikud-õppejõud üliõpilasi vajalike erialaste baasteadmiste poole, kujundavad praktilisi oskusi ja loovad oma suhtumise ning isikliku eeskujuga erialakuvandit (Fejes & Köpsten, 2014;Robinson & McMillan, 2006). Õpetamisarusaamu käsitlevad uuringud (Reva, Karm, Lepp, & Remmik, 2014) osutavad, et õppejõudude õpetamisoskuste arendamisele pööratakse kõrgkoolides tähelepanu, samas on õppejõudude erialase identiteedi teadlik mõtestamine samavõrd tähtis (Poom-Valickis & Löfström, 2014).…”

Teacher-student interaction on social networking sites: teachers’ perceptions and experiences

“…Intervjuudele tuginedes võib väita, et klassiõpetajatel on suurem tõenäosus luua õpilastega Facebooki vahendusel sõbrasuhteid kui aineõpetajatel. Kuna klassiõpetajad peavad oluliseks, et õpilased tunneksid end nende klassi kuuludes hästi (Poom-Valickis & Löfström, 2014), siis on mõistetav ka nende suurem motivatsioon oma õpilastega suhtlusportaalides kontakti ning positiivseid suhteid hoida (Mazer et al, 2007).…”