Aeg Eesti Murretes

Abstract

Annotatsioon. Artiklis uuritakse sõna aeg kasutust eesti murretes, analüüsi-tav materjal pärineb eesti murrete korpusest. Vaadeldakse piirkondade kaupa käändevormide esinemist, tuuakse esile võimalikud grammatiseerumis-ja leksikaliseerumisnähud. Analüüsitud keelematerjali põhjal leidis kinnitust oletus, et piirkonniti on kasutus erinev, ilmnesid kindla morfosüntaktilise struktuuri ja tähendusega seotud kasutusmustrid. Võtmesõnad: eesti murded, varieerumine, leksikaliseerumine, grammatiseerumine SissejuhatusAja väljendamine keeles on uurijaid ikka köitnud, omaette huvitav on sõna aeg isegi, seda eriti murretes, kus selle kasutuses on märgatavat varieerumist. Murrete kõrvutava uurimise on muutnud hõlpsamaks elektrooniliselt kättesaadavad tekstid eesti murrete korpuses1, mida on koostatud alates 1998. aastast Tartu Ülikooli ja Eesti Keele Instituudi koostöös. Morfoloogiliselt märgendatud korpus aitab uurijal analüüsitavaid keelendeid kergesti leida. Samas on murdekorpuse korduvaks probleemiks sõnaliikide määramine. Murdekeele varieeruvus, toimuvad muutused, grammatiseerumine ja leksikaliseerumine teevad vormide interpreteerimise mõnelgi juhul keerukaks. Üks tüüpilisi probleemkohti on ajamääruslike väljendite analüüs. Kui mitme sõna puhul tuleb otsustada, kas tegu on substantiivi käändevormi või adverbiga (nt ajaväljendid: kas omiku on käändevorm (singulari genitiiv vormist omik) või juba ajaadverb), siis sõna aeg seab

The National Literary Canon in the Field of Tension Between Aesthetic and Ideological Principles. The Estonian Case with Indications to the Comparative Perspectives

“…The paradox here is that the same period, the 1960s, was the time when the literary process led to an aesthetic freedom: the ideological restrictions certainly remained, but relative aesthetic freedom was gained. Although there are at least three concepts of when and how the real 'revolution' in Estonian poetry took place -at the beginning of the 1960s through the earliest works of the 'Cassette Generation' (e.g Veidemann 1993); in second half of the 1960s through the more radical poetry of the 'Cassette Generation' and the poetry of the new debutants (Velsker 1999), or in the 1970s through the works of Jüri Üdi (Krull 1998) -and although the first breakthrough at the beginning of the 1960s can rather be viewed as the restoration of the tradition of the 1930s (Velsker 1999(Velsker : 1213, those aesthetic processes formed the grounds for various phenomena affecting the poetics of literary works up until the present time. Also, when we look at the approaches to individual authors and their works, including the above-mentioned attempts to apply new theoretical concepts and terms to some of these texts, it is clear that the central focus is not only on the ideological dimension but also on various aesthetic phenomena.…”