Leivu is one of the South Estonian dialects historically spoken in eastern Latvia and influenced by Latvian. One likely influence is broken tone or stød, which was developing in Leivu mainly as a result of the loss of /h/ in first quantity degree words. The aim of this study is to determine what characterises the pronunciation of CV’V-words (lost intervocalic /h/) and differentiates these from CVV-words. Sound durations, F0 and intensity contours of the syllable rhyme were analysed. Vowel duration in CV’V-words tends to be longer than in CVV-words. In CV’V-words, a short drop in intensity can occur between two identical or two different vowels, with the first vowel often being longer than the second one. In some cases, the second vowel in CV’V words was laryngealised. In CV’V-words, an early F0 turning point where F0 starts to fall occurs more consistently than in CVV-words where F0 can also be rising.
Kokkuvõte. Pire Teras: Katketoon leivu CV’V-sõnades. Leivu on üks lõunaeesti murretest, mida räägiti Ida-Lätis ja mida mõjutas läti keel. Üks neist mõjudest on tõenäoliselt katketoon, mis oli tekkimas peamiselt esmavältelistes sõnades /h/ kao tulemusel. Liivi keeleski on katketooni kujunemise üheks põhjuseks peetud just /h/ kadu. Selle töö eesmärk on välja selgitada, mis iseloomustab leivu /h/-kaoliste CV’V-sõnade hääldust ja mis eristab neid kolmandavältelistest CVV-sõnadest. Analüüsiti häälikukestusi, põhitooni- ja intensiivsuskontuure. Vokaalikestus on leivu CV’V-sõnades veidi pikem kui CVV-sõnades. CV’V-sõnades võib toimuda intensiivsuse langus ja tõus või järsk intensiivsuse langus nii kahe ühesuguse kui ka erineva vokaali vahel: esimene vokaal on enamasti kestuselt pikem kui teine. Ka CVV-sõnade hilistekkelistes diftongides on esimene osis sageli pikem kui teine. Mõnel juhul larüngaliseerub CV’V-sõnades silbituuma lõpuosa. Põhitoonikontuuris on CV’V-sõnades palju järjekindlamalt varane pöördepunkt ja langev põhitoon kui CVV-sõnades, kus tuleb ette ka hilise pöördepunktiga tõusvat põhitooni.