Comprehension and production of noun compounds by Estonian children with specific language impairment

Abstract

The authors examined how 12 Estonian-speaking children with specific language impairment (SLI) and 60 children with normal speech development (ND) comprehended compound nouns with differing sequence of the components (first task) and how they produced compound nouns to label genuine and accidental categories by using analogy (second task) and sentence transformation (third task). The results demonstrated that children with SLI were capable of producing compound nouns for genuine categories, but avoided production of compounds to label objects in temporary juxtapositions. However, by comparison with the control group, SLI children differed statistically significantly in terms of both the number of correct answers and the pattern of mistakes. In the cases when compound nouns were expected to be produced by transforming sentences, the results of SLI children were considerably lower than those of their peers. The results of this study support the idea that children with SLI experience difficulties related to processing linguistic information.

Identifying developmental language disorders in bilingual children: a pilot study for developing an Estonian sentence repetition task

“…Kuna KK laste väiksem sõnavara võib mõjutada lausete järelekordamise edukust (Haman et al, 2015), valiti lausetesse sageli kasutatavad ning varajases eas omandatavad sõnad. Kasutati ka liitsõnu ja tuletisi, mille moodustus on eesti keeles sage ja regulaarne ja mille moodustusoskuse omandavad lapsed varakult (Dressler et al, 2019;Padrik, 2010).…”

“…Kui KK puhul on grammatika omandamisel raskuseks sisendi vähesus ja keeltevaheline vastasmõju, siis arengulise keelepuudega laps omandab keelt olukorras, kus sisendi hulk on küll tavapärane, kuid puudulik keeletöötlusvõime ei võimalda selle alusel leida sisendist seaduspärasusi, luua grammatilisi üldistusi, et üles ehitada oma keelesüsteem (Padrik, 2010;Tomas & Vissers, 2019). Keelepuude tuumaks on morfosüntaktilised oskused ja lausete järele kordamist peetakse hea diagnostilise väärtusega ülesandeks keelepuude diagnostikas Polišenská et al, 2015).…”

Kuidas analüüsida eesti laste häälduspuudeid?

“…Kuna eesti keel on aglutineeriv, võib sõnatüvele grammatilisi tunnuseid lisades moodustada üsnagi pikki sõnu (Asu jt 2016). See omakorda tähendab, et sõnade silbistruktuur peab olema täpselt planeeritud ning eksimused võivad oluliselt mõjutada sõna grammatilist vormi ja tähendust (Padrik, Tamtik 2009). Näiteks lausungis issi sõida auto võivad sõnad olla lühenenud peale lapse puudulike grammatiliste oskuste ka seetõttu, et lapsel on raskusi sõna fonoloogilise struktuuri planeerimisega või foneetilisel tasandil pikemate kui kahesilbiliste sõnade hääldusliigutuste planeerimisega.…”