Developing a comprehensive school-based physical activity program with flexible design – from pilot to national program

Abstract

This article focuses on the process of designing the vital, participatory school-based intervention program aiming to increase the physical activity in schools. The program analyzed is Estonian nationwide comprehensive physical activity program Schools in Motion (SiM) that recently received European Commission’s #BeActive Education Award. The program has a good performance in terms of willingness of schools to participate in co-creation of program development, the high interest to join the program and zero dropouts, and strong partnership with ministries which enables to actively participate in policy making. Authors analyze the key elements of the planning, piloting, implementation, and scaling phases of the SiM program and share their lessons learnt in co-working with schools. The difficulties faced during the development process, the strengths and challenges associated with an interdisciplinary approach, and involvement of schools as experts have been addressed.

Physical Activity, Fitness, and Cognitive Performance of Estonian First-Grade Schoolchildren According Their MVPA Level in Kindergarten: A Longitudinal Study

“…The idea is not simply to increase activity levels at school, but to form healthy lifestyle habits for the rest of life. By 2020, as many as 110 schools all over Estonia have joined the SiM program [ 46 ]. In addition, children in the Tartu region are quite independent while attending school, and the distance to reach school is often quite short, so walking, biking, and common transport are frequently used.…”

Physical literacy – a new educational goal

“…Eelnevaga on kooskõlas ka Eestis 2016. aastal alguse saanud programm " Liikuma kutsuv kool", kus on fookusesse võetud laste ja noorte liikumis harjumuste kujundamine aktiivse koolipäeva kaudu (Pihu et al, 2017;Mooses et al, 2021). Lisaks kujundatakse Haridus ja Teadusministeeriumi eest vedamisel ja koostöös Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia insti tuudiga kehalist kasvatust ümber liikumisõpetuseks (Pihu, 2017;Pihu, 2021).…”

“…Kehalise kasvatuse ümber kujundamine liikumisõpetuse ainekava, õpetajate koolituste ja õppematerjalide koostamise kaudu on oluline, et tuua fookusesse liikumisõpetuse eesmärk liikumis harjumuste kujunemisel (Pihu et al, 2017;Mooses et al, 2017). Nii "Liikuma kutsuva kooli" programmi kui ka liikumis õpetuse eesmärgid on otseses seoses kehalise kirjaoskuse kujundamisega õpilastel (Liikumisõpetuse ainekava tööversioon, 2018; Mooses et al, 2021). Näiteks gümnaasiumis on liikumisõpetuse eesmärk "ennastjuhtiva inimese kujunemine, kellel on liiku mise suhtes positiivne hoiak, oskused iseseisvalt liikumisharrastusega tegeleda ja kes mõistab vastutust enda tervise hoidmisel" (Liikumisõpetuse ainekava tööversioon, 2018).…”

“…Ka Eesti põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade uuendamisel on võetud kehalise kasvatuse ümberkujundamisel fookusesse kehalise kirjaoskuse kujune mine õpilasel nõnda, et tal oleks huvi, oskused ja teadmised iseseisvalt liikuda ja väärtustada tervislikku eluviisi kogu elukaare ulatuses (Liikumisõpetuse ainekava tööversioon, 2018;Pihu, 2017;Pihu et al, 2017). Lisaks toetavad kehalise kirjaoskuse kujunemist "Liikuma kutsuva kooli" põhimõtted, kus on fookusesse võetud laste ja noorte liikumisharjumuste kujundamine aktiivse koolipäeva kaudu (Pihu et al, 2017;Mooses et al, 2021). Sel juhul on liiku mine iga koolipäeva loomulik osa: õpilane saab liikuda ainetunnis, vahetunnis, sealhulgas õues, kvaliteetses liikumisõpetuses ja aktiivselt kooli ja kodu vahel.…”

“…Kui traditsiooniliselt on kehaline kasvatus olnud spordi ja tulemuskeskne, siis kehaline kirjaoskus paneb rõhku kõikide õpilaste indi viduaalsusele ja võimalusele olla aktiivne. Ka Eestis on õpilaste kehalise kirja oskuse toetamiseks loodud programm "Liikuma kutsuv kool" (Mooses et al, 2021) ja võetud ette kehalise kasvatuse ümberkujundamine liikumisõpetuseks (Pihu, 2017). Ühe kehalise kasvatuse probleemina on leitud sealsete tegevuste vähene seos ja ülekandumine vaba aja elustiili tegevusteks (Fairclough, 2002).…”