Eesti silbisüsteemi struktuurist

Abstract

Ülevaade. Artiklis uurime eesti keele silpide sagedusmaatriksit, mis on loodud eesti kirjakeele korpuse baasil, kasutades ilukirjandustekste aastatest [1988][1989][1990][1991][1992][1993][1994][1995][1996][1997][1998]. Vaatluse all on 1000 kõige sagedamini esinevat silpi. Eksperimentaalsete uurimismeetoditena kasutasime Hamiltoni tee ning sotsiaalse võrgustiku klastrite leidmist eesmärgiga uurida silbisüsteemi sisemist varjatud struktuuri. Hamiltoni tee leidmiseks vajaliku programmi loomiseks kasutasime programmeerimiskeelt J-6.01. Programm ühendab kõik silbid järjestikusse maksimaalse ühenduste summaga jadasse ilma silpe kordamata. Teise meetodina leidsime sotsiaalse võrgustiku klastrid 100 ja 1000 kõige sagedamini esineva silbi jaoks. Selles lühikeses artiklis esitame graa liselt ainult 100 silbi võrgustiku ilma täpsemate selgitusteta selle leidmise matemaatilise meetodi või esituse interpretatsiooni kohta.Võtmesõnad: arvutilingvistika, silbitamine, silbiseostus, graafesitus, Hamiltoni tee, silpide sotsiaalne võrgustik, eesti keel SissejuhatusRaallingvistika areng näitab üha veenvamalt, et mida rohkem me suudame tekstikäsitlust automatiseerida, seda kasulikumad ja põnevamad on tulemused. Seejuures on oluline, et me peame üritama võimalikult vähe kasutada üldlingvistilisi eelteadmisi. Miks? Nõnda toimides me jälgime teaduse üldist arengujoont. Formaalsete meetodite õitseaeg sai alguse reaalse maailma suhteliselt lihtsalt kirjeldatavate või modelleeritavate objektsüsteemide uurimisest (nt mehaanika, optika). Tekkinud probleemide lahendamiseks loodi tasapisi rida meetodeid, mis töötasid nn polüno-miaalses ajas. Samade meetodite ülekanne hägusat või diskreetset modelleerimist nõudvatele objektsüsteemidele ei õnnestunud aga kuigi hästi. Peamiseks põhjuseks oli see, et hägusad süsteemid on põhiliselt iseorganiseeruvad, mitte kindlate reeglite järgi konstrueeritavad. Piltlikult öeldes, Loojal ei olnud olemas formaalset süsteemi (matemaatikat), mille abil ta oleks saanud deterministlikku maailma ehitada.

Korpuste tükeldamine: rakendusi silpide ning allkeeltega

“…Internetis paiknevaid Tartu Ülikooli töörühmade loodud materjale 1 kasutades oleme uurinud eesti keele silbistruktuuri (Võhandu, Sirts, Aab 2008, Sirts 2008) ja üritanud  kseerida esmaseid tähelepanekuid. Samas selgus, et mingit standardselt esinduslikku keelekorpust ei eksisteerigi.…”