Esteetilise suhtumise mõiste Nõukogude Eesti esteetikas. The Concept of Aesthetic Approach in Soviet Estonian Aesthetics

Abstract

E s t e e t i l i s e s u h t u m i s e m õ i s t e N õ u ko g u d e E e s t i e s t e e t i ka s 1 M a r e k Volt SissejuhatusKirjutan seda artiklit erakordselt sooja tundega. Kuidas saakski see olla teisiti, kui ajakirja Methis vahendusel on nüüd võimalus tulla tagasi raamatute juurde, mis olid mu esimeseks lektüüriks ajal, kui ma eelmise sajandi viimase kümnendi alguses esteetikahuviline filosoofiatudeng olin. Asjaolu, et võtsin selle kirjutamise ette mõnevõrra nostalgilisel põhjusel, avaldab selle kirjutise iseloomule märkimisväärset mõju. See mõju ilmneb esmalt selles, et fraasiga "Nõukogude Eesti esteetika" (edaspidi N-esteetika) ei tähista ma konkreetset esteetikavoolu, vaid lihtsalt Teise maailmasõja järgset, enamjaolt vene keelest tõlgitud esteetikakirjandust, mis toona raamatukogudest ja antikvariaatidest hõlpsalt kättesaadav oli. Selsamal nostalgilisel põhjusel ei soovi ma olla N-esteetika suhtes "kriitiline", ega uuri sedagi, kas ja mil määral on N-esteetika "tõeliselt" marksistlik, leninlik, eestilik või nõuko-gulik. 2 Siinkirjutatut tuleks lihtsalt võtta kui N-esteetika subjektiivset rekonstruktsiooni, milles püüan kunagisele lugemiskogemusele anda süstematiseeritud ja kirjakohtadega rikastatud väljendust.Kuna mul pole tahtmist hakata lugejat tüütama kõige sellega, mis mul tudengipõlves lugemisvaraks oli, võtan tähelepanu alla ainult toona kõige köitvamana paistnud teemaesteetilise suhtumise mõiste. Samas pole see meelevaldne, ainuüksi mu tollastest huvidest lähtunud valik, sest olin juba siis teadlik esteetilise suhtumise mõistest kui leninlik-marksistliku esteetika nurgakivist (Kagan 1970: 14) ja esteetilisest suhtumisest kui nõukogude esteetilise kasvatuse peamisest eesmärgist (Stolovitš 1969: 109, Kagan 1970: 242, Putko 1972 . Et antud artikli näol pole tegemist pelgalt tudengipõlve memuaaride žanri kuuluva kirjutisega, näitab ka see, et esteetilise suhtumise analüüsi täie tõsidusega võttes tõmban artikli lõpupoole ka mõningaid paralleele nn kapitalistlike riikide esteetikaga -võrdlusi, mida toona ei olnud mu võimuses veel teha.1 Selle artikli valmimist on toetanud Euroopa Sotsiaalfondi doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programm DoRa.2 Marksistlik-leninliku esteetika "sisevaade" (vt MLEA 1961: 9-25, Laszlo 1964, Astahhov 1964: 64-77, John 1964, Kagan 1970: 7-21, Goncharenko 1973, Ovsjannikov 1976, Kulikova, Zis 1976, Sokolov 1976, Stolovitš 1993, Veidemann 2004) ja väline pilt (vt Bradac 1950, Munro 1960, Rieser 1963, Fizer 1963, Swiderski 1979, Scanlan 1976 ja Scanlan 1985.3 Vt ka Morton 1972, Smith 1975 doi: 10.7592/methis.v5i7.542 Mida tähendab esteetiline suhtumine?Niisiis määravad selle artikli edasist kulgu eelkõige küsimused, milline on esteetiline suhtumine tegelikkusesse ja milles seisneb, nagu N-esteetikas tavapäraselt küsiti (nt Rehe 1970: 25), esteetilise suhtumisviisi spetsiifika võrreldes teiste suhtumisviisidega?Muidugi, kuna marksistlik-leninlikus esteetikas (ja ka N-esteetikas) leidus erimeelsusi kõigi olulisemate esteetikaprobleemide osas, (olgu selleks ilu objekti...