Kaasavas hariduses rõhutatakse sidusama ühiskonna loomise eesmärgil võrdset õigust haridusele. Õppijate kaasatus mitmekultuurilises õpikeskkonnas sõltub õpetajate kultuuridevahelisest pädevusest ja valmidusest toetuda õpetamisel iga õpilase kultuurile, keelele ja huvidele. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada Eesti lasteaia- ja klassiõpetajate hinnangud oma ettevalmistusele, pädevusele ja kogemusele õpetada uussisserändajast õpilasi. Andmeid koguti poolstruktureeritud intervjuudega 14 lasteaia- ja põhikooliõpetajalt, kellel on varasem uussisserändajate õpetamise kogemus. Andmete analüüsimisel kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringust selgus, et õpetajate ettevalmistus peaks sisaldama praktilisi koolitusi, kuidas korraldada õpet mitmekultuurilises keskkonnas. Kuigi uussisserändajate õpetamise kogemust peeti arendavaks ja rikastavaks nii õpetajale kui ka lastele, siis õppeprotsessis ja õpikeskkonnas lapse kultuurilise taustaga enamasti ei arvestatud. Õpetajate kogemustest tuli esile koostöö olulisus juhtkonna, tugispetsialistide ja kolleegidega. Probleemina tajuti keelebarjääri, mis takistas nii laste arengu hindamist kui ka suhtlust uussisserändajast lapsevanemaga. Õpetajakoolituses tuleks kujundada õpetajate arusaamu kultuurilisest mitmekesisusest kui väärtuslikust õpikeskkonna ressursist, mida arvesse võttes on kõigi laste õppimine efektiivsem.
Summary