Feeling your neighbour: an experimental approach to the polysemy of<i>tundma</i>‘to feel’ in Estonian

Proos, Mariann

doi:10.1017/langcog.2019.44

Cited by 3 publications

(2 citation statements)

References 34 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Viimastel aastatel on kaardistatud maitsenimetusi eesti viipekeeles (Janson 2021) ja ilmunud on uusi (võrdlevaid) lõhnauurimusi (Zurbuchen 2017;Sünd 2020). On uuritud küll kompimis meelega seotud temperatuurisõnavara (Sutrop 2005;Tuulik 2020) ja tajuverbi tundma polüseemiat (Proos 2020), kuid eesti keele kompimissõnavara rühma laiemalt ei ole varem vaatluse alla võetud. Artikkel püüabki lünka täita ja keskendub kombitavaid omadusi väljendavatele eesti adjektiividele.…”

Section: Kompimismeel Taju Uurimise Ajaloo Ja Uute Arengute Valgusesunclassified

Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid

Tuulik¹

2023

View full text Add to dashboard Cite

Süstemaatilise polüseemia uurimine võimaldab heita pilgu eri tähendusvaldkondade seostele. Adjektiiv võib rõhutada erinevas kontekstis nimisõna erinevat omadust, näiteks kõva pind viitab puudutamisel jäigale, koostiselt tihedale pinnale, kõva iseloom kangele, järeleandmatule loomusele ja kõva hääl hoopis valjule, tugevale häälele. Uurides adjektiive rühmana, saab aimu, mis tüüpi tähenduste vahel regulaarsed tähendusülekanded toimuvad, ja seega, milliste teiste valdkondadega on uuritav semantiline valdkond enim seotud.Siinse uurimuse eesmärk on selgitada seaduspärasusi eesti kompimisadjektiivide semantilises struktuuris ning tuvastada korpus-ja sõnaraamatuandmete põhjal süstemaatilise polüseemia mallid. Käsitlen artiklis polüseemiamalle põhjalikumalt leksikograafilisest aspektist, sagedamate mallide motivatsiooni selgitan ka kognitiivsete teooriate taustal. Leksikograafiline ülevaade võimaldab teha tähelepanekuid polüseemia esituse süsteemsuse kohta. Mallide väljaselgitamine ja leksikograafiline analüüs aitavad kaasa adjektiivi semantika ühtlasemale sõnastikuesitusele. Kuna tegu on kompimisadjektiivide rühma esmakordse käsitlusega eesti keeles, arutlen rühma piiritlemise raskuste üle ning annan valimist üksikasjaliku ülevaate.Kasutatav polüseemiauurimise meetod on välja kasvanud praktilise leksikograafilise töö kogemusest. Polüseemiamallide leidmiseks uurin adjektiivide korpuskonteksti, märgendan sõnatähendused semantiliste tüüpidega ja otsin sarnasusi sõnade tähendusvaheldustes. Adjektiivitähenduste uurimisel kasutan eesti keele adjektiivide peal välja selgitatud semantilisi tüüpe (Tuulik 2014(Tuulik , 2020Tuulik, Langemets 2016), substantiivitähenduste märgendusel toetun Margit Langemetsa (2010) eesti nimi sõnade semantilistele tüüpidele. Adjektiivide märgendamiseks väljaarendatud semantiliste tüüpidega on kavas täiendada Eesti Keele Instituudi (EKI) andme baasi Ekilex (vt Tavast jt 2018), et leksikograafidel ja uurijatel oleks võimalik tulevikus täpsemat otsingut sooritada.Artikli korpusandmed pärinevad "Eesti keele ühendkorpusest 2019" (ÜK 2019). Korpusanalüüsil kasutan leksikograafilise tarkvara Sketch Engine (Kilgarriff jt 2014) sõnavisandite, distributiivse tesauruse, sõnaloendite ja konkordantside funktsiooni. Põhilise tähelepanu all on adjektiivi-substantiivi kollokatsioonid, mis aitavad selgitada polüseemsete adjektiivide tähendusnihkeid. Artikli sõnaraamatuandmed on pärit EKI ühendsõnastiku 2020. aasta versioonist (ÜS). Uurin ka kompimisadjektiivide esitust ÜS-is ning arutlen polüseemiamallide leksikograafilise esitusviisi üle.

show abstract

Section: Kompimismeel Taju Uurimise Ajaloo Ja Uute Arengute Valgusesunclassified

Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid

Tuulik¹

2023

View full text Add to dashboard Cite

show abstract

“…Seisma tähenduse uurimiseks kasutasime mõisteliste tunnuste hinda mise katset (Troche, Crutch & Reilly 2014. Eesti keele taju verbide polüseemia uurimisel on seda meetodit rakendanud Proos (2020). Katses hindab keelekasutaja lause kaupa, mil määral on seisma selles lauses seotud kehalist seismise kogemust iseloomustavate mõisteliste tunnustega.…”

Section: Meetod Ja Materjalunclassified

Kas moos ja buss seisavad endiselt? <i>seisma</i>-verbi polüseemia ja seismise kehaline kogemus

Veismann,

Proos,

Taremaa

2023

ESUKA-JEFUL

View full text Add to dashboard Cite

Artiklis käsitleme asendiverbi seisma polüseemiat. Kasutame mõisteliste tunnuste hindamise katset uurimaks, kuidas eesti keele kõnelejad seisma eri tähendusi tajuvad. Palusime eesti keele kõnelejatel hinnata seisma tähenduste seotust viie tunnusega, mis peegeldavad füüsilise seismise kogemust: vertikaalsus, kontakt, tasakaal, võimelisus ja liikumisvõime. Kasutasime katses samu lauseid nagu Renate Pajusalu (2001a. Kas moos ja buss seisavad sarnaselt ehk väike katse verbiga „seisma“. Toim Reet Kasik, Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks, 250–274. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus). Tulemusi analüüsisime klasteranalüüsi ja segamudeldamise teel. Klasteranalüüsis jagunesid laused rühmadesse, põhihargnemisega konkreetseteks ja abstraktseteks kasutusteks, mis omakorda jagunesid väiksemateks tähenduslikeks rühmadeks. Segamudelite abil leidsime, et rühmade tekkimisel olid statistiliselt olulised kõik viis tunnust (vertikaalsus, tasakaal, kontakt, võimelisus ja liikumisvõime). Erinevate statistiliste analüüside tulemusi kombineerides järeldasime, et kõige tugevamalt olid eesti keele kõnelejate jaoks füüsilised seisma tähendused seotud vertikaalsuse ja liikumisvõimega, kuid abstraktsete seisma tähenduste seotus tunnustega ei olnud nii selgepiiriline. See tulemus viitab asjaolule, et seisma abstraktsed tähendused ei tugine üheselt seismise füüsilisele kogemusele ning seos füüsilise seismise ja seisma abstraktsete tähenduste vahel vajab edasist uurimist. Abstract. Ann Veismann, Mariann Proos, Piia Taremaa: Are jam and bus still standing? Polysemy of seisma ‘to stand’ in Estonian and the physical experience of standing. The present paper takes the polysemy of the Estonian position verb seisma ‘to stand’ as its focus. We use a conceptual feature rating task to find out how Estonian speakers perceive the different meanings of seisma ‘to stand’. We used sentences from Renate Pajusalu (2001a. Kas moos ja buss seisavad sarnaselt ehk väike katse verbiga „seisma“. In Reet Kasik (ed.), Keele kannul. Pühendusteos Mati Erelti 60. sünnipäevaks, 250–274. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus) to represent the meanings and asked native Estonian speakers to rate the connection of these sentences to five features: verticality, contact, balance, enablement, and mobility. We applied hierarchical clustering and mixed-effects modelling to analyse the results. For Estonian speakers, verticality and ability to move are the features most connected to the physical experience of standing. Abstract meanings of seisma, however, did not show such uniform behaviour. This result suggests that the abstract meanings of seisma ‘to stand’ are not based on the physical experience of standing in a clear-cut manner, and that the connection between abstract meanings of seisma and the physical experience of standing requires more research attention.

show abstract

Cultural conceptualizations of sight and cultural values

Baranyiné Kóczy

2023

CogLS

View full text Add to dashboard Cite

The relationship between visual experience and cognition manifested in the thinking/knowing/understanding is seeing metaphor, is claimed to be the primary vision metaphor in various languages. However, only a few studies considered its extension to less central domains such as cultural values. The paper seeks to understand how the figurative usages of Hungarian vision verbs refer to the cultural values of morality, respect, and hospitality. Three verbs of vision are invesitaged employing Cultural Linguistic and cognitive semantic analyses, namely, néz ‘look/watch’, lát ‘see’, and tekint ‘look/glance’. It is demonstrated that visual perception in Hungarian has a significant role in moral reasoning; however, there are substantial differences in the ways these vision verbs relate to them. To find a motivational explanation for these differences, the semantic properties of the verbs are identified through contrastive analysis and by observing their semantic profiles within the vision scenario. As a result, a cultural model of each verb is reconstructed. The study gives a refined view on the linkage of sight and cultural values in Hungarian, furthermore, the proposed methodology can be effectively applied to various areas of perception research in a cultural context.

show abstract

Feeling your neighbour: an experimental approach to the polysemy oftundma‘to feel’ in Estonian

Cited by 3 publications

References 34 publications

Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid

Eesti kompimisadjektiivide polüseemiamallid

Kas moos ja buss seisavad endiselt? <i>seisma</i>-verbi polüseemia ja seismise kehaline kogemus

Cultural conceptualizations of sight and cultural values

Contact Info

Product

Resources

About