Kaasava hariduse mudel alushariduse kontekstis: süstemaatiline kirjandusülevaade

Abstract

Hoolimata suurest hulgas maailmas korraldatud uuringutest ei ole kaasava hariduse kontseptsioon edukaks rakendamiseks piisavalt selge. Seetõttu tegime süstemaatilise kirjandusanalüüsi, et luua ülevaade kaasava hariduse definitsioonidest ja võtmetunnustest, mis toetaks selle rakendamist alushariduse tasemel. Selgus, et kaasava hariduse definitsioonis tuleks eristada selle filosoofilist ja praktilist olemust, mida kirjeldavad täpsemalt seitse aspekti. Nüüdisaegse kaasava hariduse rakendamisel olulised võtmetunnused alushariduse kontekstis on süstematiseeritavad 14 kategooria kaudu viiel tasandil: lapse, perekonna, õpetaja, institutsiooni ja riigi tasand. Definitsiooni ja võtmetunnuste alusel loodi mudel, millega toetada kaasava hariduse rakendamist eri poolte koostöös.
 Summary

Implementation of inclusive education in Estonian kindergartens based on the theoretical model of inclusive education: a case study

“…Interv juusid, vaatlusi ja dokumente analüüsiti kvalitatiivse deduktiivse sisuanalüüsi abil. Analüüsi kategooriad loodi kaasava hariduse mudeli alusel (Nelis & Pedaste, 2020).…”

“…Kuigi Haug (2017) on öelnud, et kaasava hari duse univer saalse definitsiooni leidmine ei ole võimalik, leiab Florian (2014), et universaalse definitsiooni sõnastamine võib olla positiivne samm kaasava hari duse rakendamise suunas. Püüeldes universaalse lähenemise poole oleme süste maatilisele kirjandusanalüüsile tuginevalt koostanud definitsiooni, mis kajas tab kaasamise filosoofilist ja praktilist olemust ning hõlmab aspekte, mis on teoreetilises kirjanduses erinevates definitsioonides esinenud (Nelis & Pedaste, 2020). Nii käsitleme ka siinses uuringus kaasavat haridust lähtuvalt järgmisest definitsioonist (ibid., lk 145):…”

“…Saavutamaks haridus süsteemi erine vate tasandite vahel kooskõla, on oluline, et kaasava hariduse võtme tunnused oleks igal tasandil kirjeldatud (Haug, 2017). Me oleme loonud kaasava hariduse rakendamiseks mudeli, kus kirjeldame võtmetunnused viiel tasandil: lapse, perekonna, õpetaja, institutsiooni ja riigi tasandil (Nelis & Pedaste, 2020). Mitmed autorid väidavad, et erinevatel tasanditel on endiselt mitmeid raskusi ja takistusi, mis vajavad ületamist kaasamise rakendamiseks (nt Ainscow, 2020;Finkelstein et al, 2021;Haug, 2020).…”

“…Üks võimalus fookustamist vajavate tunnuste leid miseks on situatsiooni analüüsimine teoreetilistele mudelitele tuginevalt. Nii oleme ka siinses uuringus võtnud aluseks teoreetilise mudeli (vt joonist 1), mis hõlmab endas kaasava hariduse definitsiooni ja selle rakendamiseks olulisi võtme tunnuseid haridussüsteemi viiel tasandil (Nelis & Pedaste, 2020). Mudel on loodud süstemaatilise kirjandusanalüüsi põhjal ja seetõttu on olu line uurida selle rakendatavust praktikas, et arvestada lasteaedade vajadustega kaasava hariduse rakendamisel.…”

The Dilemma of Inclusive Education: Inclusion for Some or Inclusion for All

“…Inspired by social justice ideas, the Convention on the Rights of the Child ( UN, 1989) and the Salamanca Statement (UNESCO, 1994), many European countries have developed policies and implemented practices to promote inclusive education (Arcidiacono and Baucal, 2020;Nelis and Pedaste, 2020). Consequently, more children with special education needs 1 are nowadays learning with their peers in mainstream schools and the number of special schools has decreased.…”