Küsimuste sõnajärje mõju nähtud isiku mäletamise täpsusele 4- ja 6-aastastel eesti lastel

Abstract

Ülevaade. Kohtusüsteemis on oluline lapskannatanut või -tunnistajat üle kuulata kvaliteetselt, et lapse meenutatava info hulk oleks suur ja võimalikult täpne. Uurimuse eesmärgiks on leida lastele esitatavate küsimuste sõnastuse, eelkõige sõnajärje mõju vastuste kvaliteedile ja kvantiteedile. Katses osales 100 nelja-ja kuueaastast last, kes nägid neile võõrast inimest ning vastasid järgmisel päeval küsimustele nähtud isiku kohta. Lastele esitatud küsimustes kasutati erinevat sõnajärge -verb oli kas lause keskel või lause lõpus. Ühe grupi lastelt küsiti läbivalt ainult ühe või teise sõnajärjega küsimusi; teise grupi laste käest mõlema sõnajärjega küsimusi läbisegi. Tulemustest selgus, et sõnajärje varieerimisel (verb küsimuse keskel võrrelduna verbiga küsimuse lõpus) ei olnud statistiliselt olulist mõju ei infoühikute hulgale ega täpsusele. Ilmnesid vanuselised erinevused: kuueaastased lapsed olid küsimustele vastates täpsemad kui nelja-aastased lapsed. Kui võrreldi läbivalt ainult üht tüüpi sõnajärje kasutamist (kas verb ainult küsimuse keskel või ainult lõpus) või erineva sõnajärjega küsimuste vaheldamist küsitle-mise käigus (mõnes küsimuses oli verb keskel, mõnes lõpus), vastasid lapsed nii pikemalt kui ka täpsemalt juhtudel, kus kasutati ainult ühe sõnajärjega küsimusi. Uuringu tulemuste põhjal võiks soovitada, et kui lastelt küsimusi küsida ning oluline on saada täpset infot, siis ei tasuks erineva sõnajärjega küsimusi vaheldada, vaid küsida küsimusi ainult üht sõnajärge kasutades (kõikides küsimustes verb alati küsimuse keskel või alati küsimuse lõpus).* Võtmesõnad: laste küsitlemine, küsimuste sõnajärg, lastekeel * Täname katses osalenud lasteaedasid ning lapsi.EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 12,[43][44][45][46][47][48][49][50][51][52][53][54][55][56]