Laste mõtlemine. Pilved, vihm ja vikerkaar laste seletustes

Abstract

Teesid: Artiklis kirjeldatakse laste õppimisprotsessi ja sellega seotud raskusi üleminekul tavamõtlemise tasemelt teaduslikule. Eelkooliealistel lastel domineerivad tavamõistelised seletused (otsesed nähtuse kirjeldused, täiskasva-nutelt kuuldud fragmendid, analoogia alusel loodud seletused). Koolis hakatakse omandama teaduslikke (kogemusväliseid) teadmisi ning hakkab arenema teadusmõisteline mõtlemine. See on pikk ja vaevanõudev protsess, mille jooksul kasutavad lapsed ka tavamõistelisi selgitusi, lisanduvad aga sünteeti-lised mõisted ja selgitused. Teooriat illustreeritakse, analüüsides laste seletusi pilvede ja vihma kui igapäevaste ilmastikunähtuste ning vikerkaare kui erakordse, aga oma atraktiivsuses tähelepanu köitva objekti kohta. Individuaalselt küsitleti 116 algklasside õpilast. Näidatakse, et algklasside lastel domineerivad tava-ja sünteetilised seletused ning tuuakse välja nende põhju-sed.

Children’s Funny Remarks in the Field of Linguistic Humour Theory

“…the article about celebrating Easter, written on the basis of an interview carried out in a pre-school (Päärt 2006)), and the targeted interviews carried out by researchers in order to clarify children's attitudes and perspectives regarding certain phenomena or their knowledge about a certain topic (e.g. Kikas 2010;Siim & Assmuth 2016). Technically, there are not as many linguistic jokes (although the linguistic base level may also be important), as the comedy arises from the difference between ordinary behaviour and the way a child understands the world on the basis of their limited life experience and how they express this understanding.…”