Lokatiivsete demonstratiivadverbide asetusest ja funktsioonidest liikumist väljendavate klauside näitel

Taremaa, Piia

doi:10.54013/kk715a3

Cited by 1 publication

(1 citation statement)

References 0 publications

Supporting

Mentioning

Contrasting

Unclassified

Order By: Relevance

“…Demonstratiivide uurimisel on põhifookus olnud demonstratiivpronoomenitel (Coventry, Griffiths & Hamilton 2014, Caldano & Coventry 2019, Peeters, Azar & Özyürek 2014, vaid mõned uurimused on käsitlenud ka demonstratiivadverbe (Laury 1996, Meira & Guirardello-Damian 2018, Taremaa 2017, Taremaa et al 2021. Teades, et demonstratiivadverbid võivad viitavas lauses lisada demonstratiivpronoomenitele täiendavat infot, keskendume siinses artiklis viitavatele lausetele, kus demonstratiivpronoomenid ja demonstratiivadverbid esinevad koos.…”

Section: Demonstratiivid Nende Valik Ja Kasutuskontekstidunclassified

Kas see on sama mis too? Hinnangukatse eesti keele demonstratiivpronoomenite ja demonstratiivadverbidega

Reile

Averin²,

Põldver³

2022

ESUKA-JEFUL

View full text Add to dashboard Cite

Eesti keeles on kaks demonstratiivpronoomenite süsteemi: üheliikmeline, kus kasutatakse demonstratiivpronoomenit seedistantsneutraalselt, ja kaheliikmeline, kus see viitab kõneleja lähedal ning too kaugel olevale referendile. Mõlemas süsteemis lisatakse demonstratiivpronoomenile sageli demonstratiivadverb (nt see siin). Süsteemi valik näib olevat seotud keelekõneleja päritoluga – Lõuna-Eesti päritolu kõnelejad kasutavad kaheliikmelist, Põhja-Eesti päritolu üheliikmelist süsteemi. Uurimuses keskendume kahe demonstratiiviga fraasidele (nt see siin), püstitades kaks küsimust. Esiteks, milline on keelekõnelejate enda arvamus selle kohta, milliseid demonstratiive millises ruumilises olukorras nad kasutaksid. Teiseks, kas see, kuidas keelekõneleja arvab end demonstratiive sisaldavaid lauseid kasutavat kattub vastavate lausete tõlgendamisega samas olukorras. Viisime läbi hinnangukatse, mille tulemusi võrdleme varem avaldatud tõlgenduskatse tulemustega. Mõlema katse andmed koguti järjestikuselt ning samadelt katseisikutelt. Hinnangukatse näitas, et lõunaeestlased hindasid too’d sisaldavate lausete ütlemist tõenäolisemaks kui põhjaeestlased. See’d sisaldavate lausete puhul päritolu hinnanguid ei eristanud. Sarnaselt tõlgenduskatsega osutus ka hinnangukatses oluliseks referendi kaugus, kuid visuaalne esilduvus andis erinevaid tulemusi, viidates kauguse teguri kesksusele ning esilduvuse perifeersusele demonstratiivide tähenduses. Abstract. Maria Reile, Kristiina Averin, Nele Põldver: Does see equal too? Rating task with Estonian demonstrative pronouns and demonstrative adverbs. Estonian employs two demonstrative pronoun systems – a one-way system (used in North Estonia) where the demonstrative pronoun see is distance neutral, and a two-way system (in South Estonia) where see is the proximal and toothe distal demonstrative pronoun. In both systems, demonstrative adverbs are often added to demonstrative pronouns, forming two-demonstrative phrases (e.g., see siin). We conducted a rating study to investigate these phrases, asking which demonstratives the speakers would use in which spatial settings. In addition, we compared these results with a previously published interpretation study to see whether the speakers’ opinions to use or not use certain demonstratives match their interpretations of these demonstratives. The rating study showed that South Estonians would use the demonstrative toomore likely as compared to North Estonians while origin had no effect on using the demonstrative see. Both experiments showed a similar effect of distance on demonstrative use, but not visual salience.

show abstract