<i>Võima</i>, <i>saama</i> ja <i>suutma</i> prantsuse modaalverbi <i>pouvoir</i> vastetena. Võimalikkuse määratlemine ja rõhutamine eituses

Abstract

Kokkuvõte. Artiklis analüüsitakse eesti-prantsuse paralleelkorpuse (www.estfra.ee) põhjal, kuidas jagunevad prantsuse keeles võimalikkuse väljendamisega seotud modaalverbi pouvoir peamised modaalverbilised vasted eesti keeles (võima, saama, suutma). Lausungis väljenduvat tähendust analüüsitakse eituse, määruste tüüpide, verbisemantika ning rõhupartiklite kasutuse kaudu, jälgides modaalsust määravate elementide kombineerumist lausekontekstides. Käsitades eitust kui vormi, mis toob esiplaanile lausungis väljendatavad võimalikkuse piirangud, keskendutakse sageli eitavatena esinevate saama ja suutma tähenduspotentsiaalide määratlemisele, vastandamaks neid sagedaimale tõlke-vastele võima, mille kasutuskontekst on enamasti jaatav. Võima kasutuskontekste kirjeldatakse kui tingimuskonstruktsioonide kaudu kujutatavat võimalikkust. Saama puhul näitab analüüs võimalikkuse tingimuste määratlemist ruumiliste vms konkretiseerivalt määratlevate adverbiaalsete konstruktsioonide kaudu, tingivas kõneviisis toetavad selle verbi evidentsiaalsusega seotavat tähenduspotentsiaali leksikaalsed või deiktiliselt osutavad lausekomponendid. Eitavas vormis verbiga suutma koos esinevate ajamäärat-luste ning rõhupartiklite analüüs näitab ühelt poolt suutlikkuse seost väliste tingimuste muutumise või rõhutatud mittemuutumisega ja teisalt verbiga suutma väljenduvat intensiivistavat tähendusvarjundit tegevussubjekti reaalsusega suhestumisel.

L’expression de la surprise et les modalités de l’improbable dans les questions en kuidas (‘comment’) estonien et comment français

“…Le jugement apparaîtrait comme une réaction à une situation qui est toujours improbable pour le locuteur, comportant « une composante sémantique de moindre certitude ». Selon cette approche, le jugement comme acte énonciatif dans cette évaluation est en soi toujours de nature épistémique, mais vu que c'est aussi la nature de la situation qui détermine ce jugement, nous avons décidé de prendre en compte le champ entier de possibilité décrite par J. aspects de cette valeur modaleen estonien (voirKäsper 2015Käsper , 2016. Nous considérons que les distinctions de sens indiquées par ces verbes peuvent servir aussi à se renseigner sur les effets de surprise exprimés dans les énoncés comportant ces verbes.Dans la plupart des cas que nous étudions, la modalité est en effet explicitée dans l'interrogative et parmi les marqueurs, les verbes modaux de possibilité sont particulièrement fréquents.…”