Milleks mulle eesti keel? Riigikeele oskuse vajalikkusest vene koolinoorte pilgu läbi

Abstract

Ülevaade. Artikli eesmärk on analüüsida vene õppekeelega üldhari-duskoolide 9. klasside õpilaste hoiakuid riigikeele oskuse vajalikkuse suhtes. Õpilastega läbi viidud poolstruktureeritud rühmaintervjuud toovad riigikeele õppe senistesse diskussioonidesse keeleõppija, st 15-16-aastase vene koolinoore hääle. Ainestiku diskursiivne analüüs näitab, et koolinoorte hoiakutes riigikeele õppimise ja oskuse suhtes tõusevad esile arusaamad eesti keele väiksusest, piiratud kasutusvõima-lused lähikeskkonnas, eri keelte roll tööturul, aga ka õpilaste rahvuslik ja keeleline enesemääratlemine. Ühe põhitulemusena võib välja tuua, et 9. klassi koolinoore silmis on eesti keelel peamiselt vaid instrumentaalne väärtus, st keelt nähakse vahendina eneseteostuse saavutamisel. Vene koolinoor ei näe eesti keelt oma identiteedi ühe komponendina ning seab võrdluses maailma suurkeeltega eesti keele jätkusuutlikkuse (ning seeläbi eesti keele õppimise otstarbekuse) kahtluse alla.Võtmesõnad: motivatsioon, hoiakud, vene kool, eesti keel 1. Sissejuhatus Rahvusvaheline taust ja teoreetiline raamistikKäesolevas artiklis on vaatluse all põhikooli kolmanda kooliastme 9. klasside õpi-laste argumentatsioon riigikeele õppe teemadel (st kuidas kõneldakse riigikeelest, selle õppimisest, kasutamisest ning tulevikuväljavaadetest) poolstruktureeritud rühmaintervjuudes. Kuigi eesti keele õpe on esmajoones Eesti kui rahvusriigi küsi-mus, ei saa eesti keele õpet ning sellega seotud hoiakuid vaadata lahus globaalsest keelekeskkonnast, tõstatades ka mikrotasandil küsimuse eri keelte vajalikkusest, * Artikkel põhineb uuringul "Arvamusi ja hinnanguid riigikeele õppe korraldamise kohta vene õppekeelega koolides" (Klaas-Lang jt 2014), mille eesmärk oli avada riigikeele õppimise tulemuslikkuse lahknevuse tagamaid. Uuringuga kontrollis töörühm muuhulgas ka hüpoteesi, kas riigikeele eksamitulemuste ligi kahekordne erinevus n-ö edukate ning vähem edukate koolide lõikes põhikooli lõpus võib kooli asukoha (eesti-vs. venekeelne keskkond) ning sotsiaal-majanduslike tegurite kõrval johtuda ka riigikeele õppe suhtes valitsevate hoiakute erinevusest. Artikli autorite kõrval osalesid uuringu läbiviimisel veel Alla Lašmanova ning Anni Peedisson.

Façonner l’écologie des langues dans le domaine de l’éducation

“…Par exemple, selon Klaas-Lang et Praakli (2015), les jeunes Russes interrogés dans le cadre de l'enquête déclarent que lorsqu'ils essaient de communiquer en estonien et que leur maîtrise de la langue est insuffisante, les jeunes Estoniens répondent en anglais plutôt qu'en estonien. Par ailleurs, les parents, dans de nombreuses familles russophones, incitent leurs enfants à se concentrer sur l'anglais plutôt que sur l'estonien.…”