Mõistemetafoorid sõnaga "aeg" eesti keeles

Abstract

Aeg ja ruum on inimese jaoks olulised kategooriad nii kogemuslikult (peame pide valt ajas ja ruumis orienteeruma) kui ka keeleliselt (meil on vaja väljendada enda ja sündmuste asukohta ajas ja ruumis). William Frawley (1992: 337-339) järgi on inimeste igapäevamaailm üles ehitatud mugavale lihtsustatud ettekujutusele ajast. Artikkel võtab vaatluse alla selle, kuidas eesti keeles ajast räägitakse. Täpsemalt on artikli aluseks mõistemetafooride teooria (Lakoff, Johnson 1980; e k 2011) ning uurimise all sõna aeg näitel see, milliste mõistemetafooride abil eesti keeles ajast rää gitakse.Mõistemetafooriks nimetatakse mõtlemise tasandi nähtust, mis annab võimaluse paljudeks keelelisteks väljenditeks, kus mingist (keerulisemast) nähtusest räägitakse nii, nagu see kuuluks mingite teiste, lihtsamini tajutavate nähtuste hulka. Näiteks inimese elukäigust saab rääkida, nagu see oleks liikumine teekonnal, kus inimene on rändaja või reisija: mõistemetafoorile elu on teekond vastavad väljendid laps on tulekul, teed lähevad lahku, verstapost eluteel, abielusadamasse jõudma/purjetama, üle kivide ja kändude minema, elluastuja, kaasteelised, teadmistepagas jpt. Mõistemeta fooris eristatakse sihtvaldkonda, millest rääkida tahetakse (nt elu), ja allik valdkonda, mille abil seda tehakse (nt teekond). Ühe mõistemetafoori alla kuulub alati mitmeid keelelisi väljendusi, mõistemetafoor struktureerib tervet (keerulisemast) valdkon nast aru saamise viisi teise (lihtsama) valdkonna kaudu, see pole üksikvõrdlus või üllatuslik poeetiline kujund. Eristamaks mõistemetafoore nende keelelistest väljen ditest, kirjutatakse metafoor kapiteelkirjas (nt vaidlus on sõda metafoori üks kee leline väljendus on ta laskis mu argumendid pihuks ja põrmuks). Seega toetub mingi keeleline metafoorne väljend (aeg lendab) mõtlemise tasandil mõistemetafoorile (liikuv aeg), mis aitab sellest nähtusest (aeg) nii mõelda kui ka rääkida.Artikli esimeses osas annan ülevaate leksikaalsete ajaväljendite uurimisest meta fooriteooria seisukohast, käsitlen seni kirjanduses välja toodud ajametafoore. Teises osas tutvustan metafooride uurimise võimalusi korpusmeetodite abil ning metafoo ride tuvastamise probleeme. Kolmandas osas kirjeldan käesoleva uurimuse materjali kogumisel ja analüüsimisel tehtud valikuid. Neljandas osas toon välja korpus uuringu tulemused ja kõrvutan neid Sketch Engine'i sõnavisandi tulemustega. Viiendas osas arutlen tulemuste ja järelduste üle ning esitan kokkuvõtliku tabeli eesti keele aja metafooridest. Artikli lõpetab kokkuvõte.