Tervishoiu keelekasutuse tähtsuse kohta on palju tõendeid. Paraku on suhteliselt vähe tähelepanu pööratud kohale, kus keelt kasutatakse, kuigi tundub, et näiteks asjaolul, kas patsient räägib arstiga privaatselt tema kabinetis või haigla rahvast täis üldpalatis, on suur mõju sellele, mida ja kuidas räägitakse. Seega pean oluliseks lisada seosesse keel-tervis ka koht, sest üks võimalus parandada arstlike konsultatsioonide tulemusi on valida sobivam koht või muuta teatud koha omadusi vastavalt vajadusele.See artikkel näitab, et keelel on tähtis osa tervishoiu ühenda-misel kohaga. Järgnev ei ole seose keel-tervis-koht empiiriline tõendamine, vaid pigem teoreetilisele arutlusele tuginev ja asjakohaste näidetega varustatud uurimus, mis selgitab teema edaspidise käsitlemise potentsiaali. Kuigi artikkel ei ole otseselt üles ehitatud empiirilise analüüsi raamistikuna, sisaldab see siiski uuringu teostamiseks ja tulemuste selgitamiseks vajalikku loogilist põhimõtet. Artikkel koondab ühiskonnateooria viimased seisukohad loomaks sünteesi arstliku konsultatsiooni kolmest omavahel seotud elemendist: keelest, tervisest ja kohast.Siinkohal uuritakse kolme seost: tervis ja koht, keel ja koht ning keel ja tervis. Esimene neist, tervise ja koha seos on meie ajakirja lugejatele tõenäoliselt juba tuttav ning sellel põhjalikumalt ei peatuta, kuigi kogu arutelu on sellega seotud. Keele ja koha seosest on pisut juttu 2. osas, et lugejale meenutada, kuidas üks mõju-tab teist. Artikli põhiosa käsitleb tervishoius kasutatava keele täht-suse uurimist. Seda seost on kirjanduses küll üsna põhjalikult vaadeldud, kuid need käsitlused ei pruugi olla kõigile lugejatele tuttavad. Seejärel vaadeldakse keele ja tervise sidemeid. Esiteks näida-takse, kuidas patsiendid ja arstid kasutavad arstlikel konsultatsioonidel selgitavaid mudeleid (explanatory models), mis põhinevad teadhttp://haldjas.folklore.ee/tagused/nr22/gesler.pdf