Pärnumaa valdadesKa Pärnumaal avaldasid kodanluse võimuorganid paljudes valdades vastupanu nõukogude organite loomisele. Sel eesmärgil hirmutati rahvast ka sakslaste tulekuga, kinnitades, et need hakkavad pooma, maha laskma ning peksma nagu 1905. aasta revolutsiooni mahasurumisel.Eestimaa Sõja-revolutsioonikomitee korraldusega 26. oktoobrist 1917 tagandati Ajutise Valitsuse Pärnu maakonna komissar ametist ning võim läks Pärnu Tööliste, Soldatite ja Talupoegade Saadikute Nõukogu ja tema Täitevkomitee kätte. 1 Oma aruandes Petrogradi Nõukogu linnade osakonnale teatas Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee 5. detsembril 1917, et Eestis on maakonna töörahva nõukogud moodustatud juba mitmes maakonnas, nende hulgas ka Pärnumaal. Pärnu Linna Töörahva Nõukogu oli seega juba detsembri algul muutunud linna ja maakonna töörahva nõukoguks, mis oli võimalik selle tõttu, et selleks ajaks oli paljudes valdades loodud töörahva nõukogu, kelle esindajad võtsid osa maakonnanõukogu moodustamisest. 2 Vanade vallavalitsuste likvideerimine viibis ka selle tõttu, et Pärnu Nõukogu Täitevkomiteele endale oli see küsimus veel ebaselge. 19. detsembril otsustas Täitevkomitee ainult seal vallavalitsused üle võtta, kus need töörahva huvidele ei vasta. 3 Seda otsust oli võimalik mitmeti tõlgendada, pealegi oli ta otseses vastuolus Eesti Töörahva ja Sõjaväelaste Nõukogu Täitevkomitee eeskirjaga, mis nõudis kõigi vallavalitsuste ümbervalimist.Abja Valla Töörahva Nõukogu võttis vallavalitsuselt asjaajamise üle 1918. aasta jaanuari algul. Kuid tal tekkis hõõrumisi Mõisaküla Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga, kes püüdis oma võimu laiendada ka Abja vallale, nagu nähtub Abja Täitevkomitee kaebusest. 4 Selliseid administratiivse alluvuse küsimusi tuli lahendada ka teiste valdade vahel, sest tsaariaegsed vallapiirid polnud kõige otstarbekohasemad.Et oma võimu kindlustada, asus Abja valla töörahvas kohe punakaarti organiseerima. Sellesse astus enamik kohalikest popsidest. Üldse saadi kokku 52 meest, kes valla