2011
DOI: 10.1080/01629778.2011.569071
|View full text |Cite
|
Sign up to set email alerts
|

Public Discourse of (De)legitimation: The Case of South Estonian Language

Help me understand this report

Search citation statements

Order By: Relevance

Paper Sections

Select...
2
1
1

Citation Types

0
3
0
2

Year Published

2017
2017
2023
2023

Publication Types

Select...
4
3

Relationship

0
7

Authors

Journals

citations
Cited by 15 publications
(5 citation statements)
references
References 37 publications
0
3
0
2
Order By: Relevance
“…Et uus keele-ja kultuurikeskkond surub peale oma diskursuse ja reeglid (Busch 2017), kinnitavad ka vene dominantkeelega õpetajad. Asunud uude eestikeelsesse koolikeskkonda, tuli neil lisaks keelele kohaneda ka eesti kooli organisatsioonikultuuri ja sotsiopragmaatikaga (Koreinik & Klaas-Lang 2021). Võrreldes eesti kooliga mainisid õpetajad vene kooli hierarhilisemat struktuuri, autoritaarsemat juhtimist, kuid rõhutasid sealjuures südamlikke ja sõbralikke suhteid nii kolleegide kui õpetajate ja lastevanemate vahel (ibid.…”
Section: Mille Poolest Erineb Suhtlemine üLikoolis Tudengite Varasema...unclassified
See 1 more Smart Citation
“…Et uus keele-ja kultuurikeskkond surub peale oma diskursuse ja reeglid (Busch 2017), kinnitavad ka vene dominantkeelega õpetajad. Asunud uude eestikeelsesse koolikeskkonda, tuli neil lisaks keelele kohaneda ka eesti kooli organisatsioonikultuuri ja sotsiopragmaatikaga (Koreinik & Klaas-Lang 2021). Võrreldes eesti kooliga mainisid õpetajad vene kooli hierarhilisemat struktuuri, autoritaarsemat juhtimist, kuid rõhutasid sealjuures südamlikke ja sõbralikke suhteid nii kolleegide kui õpetajate ja lastevanemate vahel (ibid.…”
Section: Mille Poolest Erineb Suhtlemine üLikoolis Tudengite Varasema...unclassified
“…Lisaks suhtluspragmaatikale erinevad Eesti koolid ka organisatsioonikultuuri poolest laiemalt (Lauri & Põder 2020). Erinevusi eesti ja vene õppekeelega koolide kultuuris on märganud ka eestikeelsesse kooli tööle asunud vene dominantkeelega õpetajad (Kiilo 2013;Koreinik & Klaas-Lang 2021). 1 Kui suur osa (~ 40%) gümnaasiumi lõpus eesti keele teise keelena riigi eksami tegijatest ei saavuta riiklikku eesmärki (B2) (Koreinik, Põiklik & Selliov 2021), siis Tartu Ülikooli õppima asunud vene dominant keelega üliõpilased on riigieksami enamasti hästi sooritanud.…”
unclassified
“…Discursive practices may (re)produce unequal relationships between groups, by representing and positioning some phenomena, such as linguistic practices or forms, of greater worth than others. To gain a more nuanced understanding of LPP, standardization, and lexicography, critical and discourse-analytical approaches have proven to be more than appropriate (Blackledge 2005;Koreinik 2011;Paffey 2012;Barakos, Unger 2016;Hult 2017;Heller, Pietikäinen & Pujolar 2017;Wenge 2019). Critical Discourse Analysis (CDA) has been utilized by scholars interested in unmasking abuse of power and the ideologies and interests of particular groups (e.g., van Leeuwen 1995;van Dijk 1998;van Leeuwen & Wodak 1999).…”
Section: Language Planning As Discoursementioning
confidence: 99%
“…role models); a claim of others being involved in similar practices is made (excerpt 4). Europe has been serving as a legitimate point of reference also in other (Estonian) language ideological debates (Koreinik 2011). In excerpt 5, the DSE is compared to institutions and/or symbols of national significance where knowledge is accumulated over centuries.…”
Section: Authorization Strategiesmentioning
confidence: 99%
See 1 more Smart Citation