Teesid: Artikli keskmes on painajakogemusest rääkimine internetifoorumites. Vaatlen, kuidas sellisest kogemusest räägivad inimesed, kes üldjuhul ei ole jär-jepideva painajapärimuse aktiivsed kandjad, kuidas ja millistele allikatele tuginedes nad oma kogemusi defineerivad ja tõlgendavad ning millised dünaamikad ilmnevad ideeliste vaidlusküsimuste lahendamisel. Üks artikli eesmärke on välja selgitada, kas vaatamata sellele, et foorumiaruteludes osalejad on võrdlemisi juhuslikud ja väga erineva taustaga, on õigustatud painajast rääkivate foorumikasutajate käsitamine pärimuskogukonnana, mille koostoimes verbaliseeritakse ja tõlgendatakse üksikisiku kogemus olemasoleva traditsiooniga kokkusobivaks. Ühtlasi võrdlen foorumitest pärinevat materjali vanemate painajatekstidega, et tuua välja tänapäeva materjalile eriomased jooned.Märksõnad: internetifolkloor, jutustamine, painaja, pärimuskogukond, usund
SissejuhatuseksErinevates kultuurides ja erinevatel aegadel on defineeritud painajafenomeni erinevalt ja lähtutud selle tõlgendamisel mitmetest uskumussüsteemidest. Põhilised sümptomid, mida painajaga seostatakse, on aga ajas jäänud samaks: iseloomulik on uneajal (või vahetult enne või pärast und) kogetav survetunne, millega kaasneb suutmatus liigutada, hingamisraskused ja intensiivne hirmutunne. Vanemas eesti pärimuses (nagu ka teistes Euroopa kultuurides) ei ole painajasümptomite ilmnemist enamasti tajutud haigusena, vaid neid on eelkõige arvatud tingituks pahatahtlikust nõidusest. Harvemini (umbes sajalkonnal korral) seletavad eesti folklooritekstid painaja ilmumist vastamata armastusega, mis sunnib inimest oma armastuse objekti painaja kujul külastama. On ka mõnikümmend sellist arhiiviteksti, mille kohaselt inimene ei käi luupainajaks omal soovil, vaid mõne kurja kaasinimese poolt pealepandud nõiduse tõttu. Minu eesmärk ei ole välja selgitada, kas jutustajate painajakogemused on üleloomulikud või meditsiinilised, samuti ei püüa ma jälile jõuda nende tegelikele põhjustele. Keskendun artiklis sellele, kuidas sellest nähtusest räägivad internetifoorumites suhtlevad inimesed, kes üldjuhul ei ole järjepideva painajapärimuse aktiivsed kandjad; vaatlen, kuidas ja millistele allikatele tuginedes nad oma kogemusi defineerivad ja tõlgendavad ning millised dünaamikad ilmnevad ideeliste vaidlusküsimuste lahendamisel. Üks artikli eesmärke on välja selgitada, kas vaatamata sellele, et foorumiaruteludes osalejad on võrdlemisi juhuslikud ja väga erineva taustaga inimesed, on õigustatud painajast rääkivate foorumikasutajate käsitamine pärimuskogukonnana, mille koostoimes verbaliseeritakse ja tõlgendatakse üksikisiku kogemus olemasoleva traditsiooniga kokkusobivaks. Ühtlasi võrdlen foorumitest pärinevat materjali vanemate painajatekstidega, et tuua välja tänapäeva materjalile eriomased jooned. Artikkel põhineb rohkem kui kolmesajal võimalikult erinevatest internetifoorumitest kogutud tekstil ja nende tekstide kommentaaridel (tekstid pärinevad aastatest 2009-2014). Võrdlusmaterjalina on kasutatud Eesti Rahvaluule Arhiivis leiduvaid vanem...