The change in student scientific literacy levels during gymnasium studies

Abstract

Uurimuse eesmärk on longituuduuringule tuginedes kirjeldada gümnaasiumiõpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemise protsessi dünaamikat. Töös kasutatud originaalinstrument koosneb neljast osast: neljast kontekstipõhisest ülesandest, teaduse olemuse ja enesehinnangu küsimustikest ning mõistekaardist. Representatiivse valimiga uuringus osalesid õpilased 42 koolist. Uurimistulemustest ilmneb, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase kasvab gümnaasiumi jooksul minimaalselt. Õpilaste tulemused 10. ja 12. klassis on sarnased nii aineteadmiste reprodutseerimises, kõrgemat järku kognitiivsetes oskustes, teaduse olemuse mõistmises, enesehinnangus ja ka mõistekaardi kasutamises. Seega, kuigi õppekava on kompetentsuspõhine, näitavad uurimistulemused, et õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taseme muutus tuleneb pigem aineteadmiste juurdekasvust kui muudest komponentidest. Seetõttu on vaja alustada hariduspoliitilist diskussiooni loodusteaduslike õppeainete õpetamise nüüdisajastamiseks. Summary

Uncovering Types of Knowledge in Concept Maps

“…The maps considered here were constructed by students aged 16-17 years in an Estonian high school. This data collection was a part of the large-scale study (LoTeGym) that was undertaken from 2012-2014 [45]. The concept mapping instrument was linked with interdisciplinary scenarios from a cognitive test.…”

Preface

“…Nende väljaselgitamisele on suunatud mitmed rahvusvahelised võrdlusuuringud (näiteks PISA), samuti õpilaste suuremahuline testimine (näiteks ehindamine Eestis). Tasemete erista misele saab omakorda läheneda eri teoreetilistelt alustelt (Kärbla et al, 2018;Rannikmäe et al, 2017). Ka mõned selle numbri artiklid keskenduvad kirjaoskuse asjaomase liigi tasemete eristusele.…”

Teacher views on the use of scenarios to enhance scientific literacy through raising career awareness

“…Ettekujutus teadlasest kui üksikust valges kitlis katseid tegevast vanemast mehest on üldlevinud ja visa kaduma ka täna päeval, mil suhtlus, koostöö ja lõimumine on üliolulised. Eesti gümnaasiumiõpilaste pikiuuring näitas, et õpilastel ei kujune nüüdisaegset arusaama teadusest, ülekaalus on lünklikud, omavahel seostamata tõekspidamised (Rannikmäe et al, 2017). Paljud õpilased usuvad, et on olemas üks teaduslik meetod kindla tegevuste järjekorraga, mis ühtib uurimusliku õppe etappidega, nagu need on esitatud skeemidel, tööjuhendites ja mudelitel (Rannikmäe et al, 2008).…”

“…On selgunud, et Eesti õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse tase on üldiselt kõrge, ent vähe on neid, kes saavutavad kõrgeimaid loodus teadusliku kirjaoskuse tasemeid. Aineteadmised lisanduvad, ent oskuste juures esineb puudujääke (Rannikmäe et al, 2017). Samas ei ole varasemates uurin gutes kuigi võrd hinnatud karjääriteadlikkust kui loodusteadusliku kirjaoskuse kompo nenti.…”

“…Selgus, et osalenud õpetajad kujundavad endi sõnul õpilastes enim arusaama teadusest ja teadlaste tööst. See tulemus on vastuolus varasemate pikiuuringute tulemustega (Rannikmäe et al, 2017), kus selgus, et õpilastel ei ole gümnaasiumi jooksul kujunenud korrektset arusaama teadusest ning kooli eksperimenti seostatakse teadusuuringuga (Rannikmäe et al, 2008). Vastuolu põhjus võib olla, et õpetajad samastavad teaduse olemuse aineteadmistega ning see võib viidata nende ebapiisavale arusaamale kõnealusest loodusteadusliku kirjaoskuse komponendist (Rannikmäe et al, 2008).…”