2020
DOI: 10.1080/03740463.2020.1745618
|View full text |Cite
|
Sign up to set email alerts
|

The marking of uncontroversial information in Europe: presenting the enimitive

Help me understand this report

Search citation statements

Order By: Relevance

Paper Sections

Select...
1
1
1
1

Citation Types

0
2
0
2

Year Published

2021
2021
2024
2024

Publication Types

Select...
4
3

Relationship

1
6

Authors

Journals

citations
Cited by 8 publications
(4 citation statements)
references
References 34 publications
0
2
0
2
Order By: Relevance
“…Evidentsiaalsust kui info teadasaamisviisi markeerimist keeles (nägemine-kuulmine või kaudsem järeldamine) on allikale viitamise järgi täpsemalt nimetatud ka mediatiivsuseks (Dendale, Tasmowski 1994, Guentchéva 2004). Tuntust eeldava hoiaku markeerimist on teisalt kirjeldatud aga ka ladinakeelse partikli enim 'tõesti, tõe poolest' järgi enimitiivsuse ehk vaieldamatusena (Panov 2020).…”
Section: Tekstiregistrid Ja Tõsikindluse Väljendamineunclassified
See 2 more Smart Citations
“…Evidentsiaalsust kui info teadasaamisviisi markeerimist keeles (nägemine-kuulmine või kaudsem järeldamine) on allikale viitamise järgi täpsemalt nimetatud ka mediatiivsuseks (Dendale, Tasmowski 1994, Guentchéva 2004). Tuntust eeldava hoiaku markeerimist on teisalt kirjeldatud aga ka ladinakeelse partikli enim 'tõesti, tõe poolest' järgi enimitiivsuse ehk vaieldamatusena (Panov 2020).…”
Section: Tekstiregistrid Ja Tõsikindluse Väljendamineunclassified
“…Kui varasemalt on partiklit ju käsitletud eelkõige suulise kõne värvingupartiklina, siis kirjalikke tekstiregistreid analüüsides rakendas uuring ka ennekõike kirjalike tekstide argumenteerimisloogikat uurivat diskursuseanalüüsi metoodikat. Lähtudes eeldiskursuste teooriast (Paveau 2006), mis keskendus uuritava partikli ja tõsikindluse ja/või vaieldamatuse (Panov 2020) markeritena avalduvate signaalkeelendite toimimise uurimisele diskursuses, on analüüsitud 1) viitamist eelnevalt tuntud diskursustele, 2) näidete kajastamist tüüpilise diskursusena ja 3) eeldatavalt samalaadse kogemuse üldistamist.…”
Section: Kokkuvõtteksunclassified
See 1 more Smart Citation
“…However, to our mind, a majority of classification attempts fail in rigorously distinguishing between language-particular descriptive categories, established upon language-internal idiosyncratic struc-tural criteria, and cross-linguistic comparative concepts (Haspelmath 2010). In a number of works, such as Fischer & Alm (2013), also Panov (2020a;2020b), a solution to this methodological controversy was proposed, which entails a separate treatment of functional and formal properties of the studied phenomena. Fischer and Alm (2013) demonstrate that the Swedish alltså and the German also, although demonstrating a significant functional overlap, exhibit different morphosyntactic properties and occur in different language-specific idiosyncratic constructions.…”
Section: Morphosyntactic Classification 21 General Contextmentioning
confidence: 99%