The notion of inclusive education and challenges for the teacher in kindergartens and the first stage of school

Abstract

Kaasava hariduse eesmärk on suurendada haridussüsteemi võimekust jõuda kõikide õppijateni, põhiliseks sihtgrupiks on enamikus riikides hariduslike erivajadustega õppijad. Siinse uurimuse eesmärk on selgitada välja, kuidas mõistetakse kaasavat haridust Eesti lasteaedades ja koolides (esimene kooliaste) ning millised on õpetajate ees seisvad ülesanded ja asutuste võimalused erivajadustega õppijate kaasamisel tavaharidussüsteemi. Andmeid kogusime küsitluse ja vaatluse teel, lisaks analüüsisime kaasamise edendamise kavasid. Saadud tulemused võimaldavad käsitleda erivajadustega õppija teemat sügavuti ja tõhustada õpetajakoolitust. Hädavajalik on valmistada õpetajaid ette erivajadustega õppija ja ülejäänud laste koosõpetamiseks (grupiprotsessid, -juhtimine), laiendada arusaamu keskkonna kohandamise võimalustest ning suurendada valmisolekut meeskonnatööks. Summary

Aims and challenges of handicraft and home economics education in Estonia

“…In Estonian schools, the European system of “inclusive education” (The European Agency…, ) is being implemented in which students with different learning abilities and backgrounds are studying together with all the other students (see also Venäläinen, ). Häidkind and Oras () state that this is the most significant change in the Estonian educational landscape since regaining independence. However, the teachers who participated lack the education and support to manage a diverse group of students in everyday teaching.…”

The counselling self-efficacy scale for teachers: action research

“…Estonian education is inclusivemeaning that special-needs children are educated in mainstream kindergartens and schools. On average there are three special-needs children in every class, therefore teachers need special skills and strategies for the inclusion of learners and for collaboration with their parents and support specialists (Häidkind and Oras 2016). At the same time there is a huge need for specialists in educational counselling in Estonia, as there is a lack of school psychologists, speech therapists and special education therapists in Estonian schools (Vapper 2018).…”

The manifestation of student teachers’ knowledge, understanding, emotions, and experiences in their essays about special needs

“…See seab igale õpetajale nõude, et ta peab tundma erivajadusi ja nende tunnuseid, sest kaasava hariduse elluviimisel on määrav roll hästi ettevalmistatud õpetajal ning tema positiivsel suhtumisel (Gafoor & Asaraf, 2009;Häidkind & Oras, 2016;Lambe, 2007;Meynert, 2014;Specht et al, 2016). Rahvusvahelisest õpetamise ja õppimise uuringust TALIS selgus, et Eesti koolijuhid peavad kõige suuremaks probleemiks erivajadustega laste õpe-tamiseks vajalike oskustega õpetajate puudust: koguni 61% õpetajatest töötab koolides, mille direktor väidab, et õpetajate vähesed teadmised erivajadustest piiravad kooli võimekust hästi õpetada (Übius, Kall, Loogma, & Ümarik, 2014).…”

“…Valmisolekut kaasata mõjutavad aga eelkõige õpetajate hoiakud ja arusaamad (Abu-Hamour & Muhaidat, 2013;Norwich, 2002). Õpetajate hoiak kaasamise suhtes oleneb laste vanusest ja halveneb üldjuhul õppija vanuse kasvades: laste aiaõpetajate suhtumine erivajadustega õppijate kaasamisse on valdavalt positiivne, algklassiõpetajate suhtumine aga neutraalne või isegi negatiivne (Häidkind & Oras, 2016). Samas suhtuvad esimese kooliastme õpetajad kaasamisse positiivsemalt kui teise ja kolmanda kooliastme omad (DeSimone & Parmar, 2006;Eha, 2010).…”