Üleminek riigikeelsele gümnaasiumiõppele: vilistlaste seisukohtade Q-metodoloogiline diskursusanalüüs

Abstract

<p><span>Artikkel keskendub diskursustele, mis on seotud riigikeelsele gümnaasiumiõppele üleminekuga senistes vene õppekeelega gümnaasiumites. Empiiriliseks ülesandeks on analüüsida teiskeelse õppega seotud positsioone venekeelsete koolide vilistlaste kogemuste põhjal. Metodoloogiliseks eesmärgiks on selgitada kvantitatiivse Q-metodoloogilise analüüsi võimalusi peamiselt kvalitatiivse diskursusanalüüsi kontekstis. Uuring põhineb Q-metodoloogilistel intervjuudel, mis viidi 2010. aastal läbi neljas piirkonnas (Tallinn, Ida-Virumaa, Tartu, Läti) vene õppekeelega gümnaasiumite vilistlaste seas (n = 42). Selgitatakse nelja riigikeelsele õppele üleminekut iseloomustavat diskursust, mis analüüsis eristusid: “keeleliste valikuvõimaluste tähtsustamine”, “rahulolu oma keeleoskuse ja integreeritusega”, “vastuseis homogeniseerimisele” ning “keeleline ja kultuuriline suletus”. </span></p>DOI: http://dx.doi.org/10.5128/ERYa9.1

Change in Language of Instruction in Russian Medium Schools: Multilevel Analysis of Attitudes and Language Proficiency

“…However, from the point of view of Russian-speakers' representatives, and also according to empirical studies (Masso and Kello 2010a), learning in the mother tongue can ensure achievement of better academic results. In Estonia, representatives of the minorities have also identified the decreasing possibilities of studying in their mother tongue, i.e., in Russian, as a threat to their ethnic identity (Masso, Kello, and Jakobson 2013). The transition from a separated Estonian-and Russian-medium school system to unitary state-language instruction and its implementation has taken place in Estonia and Latvia since the restoration of independence 1991.…”

“…For example, the Russian School of Estonia NGO has demanded, although until now without any success, the continuation of upper-secondary education in Russian. The moderate acceptance of the official messages could be explained through the gap between official communication of transition aims and individual interpretations -the former having a normative and instrumental focus on language issues, the latter concentrating on symbolic meanings and evaluations of individual options related to language issues (see for example Masso, Kello, and Jakobson 2013). One expert study (Masso and Kello 2012) indicates that next to the quality of the education system and the individual competitiveness of pupils, topics like interests in education options and cultural identities have received less attention.…”

The role of the language of instruction in the formation of the ethno-cultural identity of Estonian Russian-speaking students

“…Rahvusvahelistest uuringutest ilmneb, et sama keelekeskkond võib etnokultuurilist identiteeti tugevdada (Verkuyten, 2005), aga ka nõrgendada, sest emakeeleoskus ei ole väärtustatud või vajalik (Extra & Yagmur, 2006). Ka Eestis tehtud uuringud näitavad, et erineva igapäevase sotsiolingvistilise kogemusega vene õppekeelega koolide vilistlased väljendavad enda seotust Eesti ühiskonnaga (Masso et al, 2013). Uurimata valdkond Eestis on aga õppekeele valikute ja etnilise identiteedi seosed, millele praegune artikkel keskendubki.…”

“…Keeleküsimused on Eesti ühiskonnas jätkuvalt aktuaalsed -eesti keel on avalikus diskursuses rahvusliku identiteedi oluline tunnus (Masso, Kello, & Jakobson, 2013;Vihalemm, 2011). Eesti keele oskus või ebapiisavus on olnud vastavalt kas tegevust soodustav või takistav tegur eri eluvaldkondades.…”

“…Uuringud (Vihalemm, Siiner, & Masso, 2011) näitavad, et venekeelse elanikkonna eesti keele oskus on seotud subjektiivse elukvaliteediga ehk elus toimetuleku ja eluga rahulolu hinnangutega, samas kui teistes Balti riiki des loovad keele asemel erinevusi pigem rahvuslikud piirid. Põhjus võib olla asjaolu, et avalikkuses (seadustes, strateegilistes dokumentides) keskendutakse enam keele instrumentaalsetele funktsioonidele, kuid üksik indiviidi tasandil väärtustatakse keele integratiivseid tähendusi (Masso, 2010;Masso & Kello, 2012;Masso et al, 2013). See, et keel on Eesti identiteedi üks põhitunnuseid -eristuspiir "meie" ja "nende" vahel -, muudab keele oluliseks ka teiste rahvusrühmade jaoks ning eesti keele oskuse arendamisele suunatud tegevusi võidakse tajuda survena, assimileerimispüüdena ning emakeeleoskust ja etnilist identiteeti ohustava tegurina (Vihalemm, 2011).…”