Artikli eesmärk on laiendada teadlikkust spirituaalsete kriiside teemal. Autor annab ülevaate viimase paarikümne aasta jooksul üha enam populaarsust koguva spirituaalse temaatika varjukülgedest, mis oma äärmuslikkuses võivad sattuda ka psühhiaatria huviorbiiti. Globaalses situatsioonis kiirelt arenevad ja kombineeruvad sünkretistlikud õpetused võivad küllaltki selgepiirilises ja konservatiivses meditsiinisüsteemis jääda vajaliku tähelepanuta ning abita. Spirituaalsed vajadused on inimesele omased ning sageli kerkivad need esile just ravil olles, kus on oht neid ignoreerida või koguni stigmatiseerida. Spirituaalsetel kriisidel on mitmeid variatsioone ning kannatustest ja heitluste eest ei ole kaitstud ka ennast usklikuks pidavad inimesed. Spirituaalsetes kriisides peitub isiksuslik arengupotentsiaal, kuid sageli kaasneb ka oht romantiseerida tõsiseid psühhiaatrilisi häireid ning patoloogilisi kogemusi. Artikkel aitab laiendada arusaama mitmete vaimse tervise häirete olemusest ning vaatenurga muutmine toob kaasa võimaluse mõista ja käsitleda neid vastavalt. Märksõnad: spirituaalsus, spirituaalsed vajadused, spirituaalne kriis, vaimne tervis Sissejuhatus Depressioon, stress ja mitmesugused kriisid on ühelt poolt psühholoogia ja psühhiaatria uurimis-ning ravivaldkond, teisalt tavainimese jaoks lihtsalt eluga kaasaskäivad eluepisoodid, juhul kui nendega ei kaasne diagnoosid, sildid (stigmad) ja haiglasse sattumine, olgu põhjusteks lahutused, murdeiga, lein või kuriteo ohvriks langemine. Psühholoogia uurib hinge kui psüühiliste nähtuste kogumit ja on tänapäeval kaugel sellest, et eristada lisaks psüühilistele protsessidele, seisunditele ja omadustele veel midagi eraldiseisvat, vähemalt selles mõttes, nagu seda teeb teoloogia. Peale teadusliku psühholoogia on aga olemas ja alati olemas olnud argipsühholoogia, mis kujutab teoloogiadoktor Tarmo Kulmari järgi endast tavainimeste mõttekonstrukti inimesest kui olemasolevast, tajuvast, tundvast ja mõtlevast olendist, lähtudes ajastu teadmistest ja ettekujutustest (Kulmar 1998). Lühidalt on kriis elu osa, mis on seotud eelkõige indiviidiga, kuid spetsialistide (arstide, psühholoogide, terapeutide jt) tööpõllule http://www.folklore.ee/tagused/nr75/linnuste.pdf