No abstract

Ülevaade. Suhtlusandmete analüüsile tuginedes uuritakse artiklis Patau sündroomi mosaiikvariandiga subjekti AJA mõistestamist. Analüüsitakse, kuidas seda abstraktset mõistet suhtluses väljenda-takse ning tehakse kindlaks, milline on käeliigutuse roll tähenduse esiletoomisel. Pööratakse tähelepanu tagasiside ja koostöö olulisusele dialoogi protsessis. Teoreetilised alused lähtuvad interpersonaalse kommunikatsiooni, sh verbaalse ja mitteverbaalse käitumise, aga ka kognitsiooni uuringutest. Suhtlusmodaalsuste, eelkõige käežestide mehhanismide kirjeldamisel lähtutakse klassikaliselt semiootilise märgi kategooria aluselt (C. S. Peirce). Patau sündroomi mosaiikvariant on komplitseeritud oma suhtlusmodaalsuste kasutamise võime poolest. Materjali analüüsist selgub, et subjektil on AJA mõistest arusaamise ja mõiste väljendamise võime.* Võtmesõnad: diskursusanalüüs, interpersonaalne kommunikatsioon, suhtlus, mittesõnaline keel, kognitsioon, kõnekahjustused, Patau sündroomi mosaiikvariant SissejuhatusMeie uurimus tõukub küsimusest "Kas kontsepti struktuur sisaldab ka ikoonilis-liigutuslikku sisu?" Meid huvitab, milline on seos väljendusmodaalsuse ning tähendusliku ja/või kujundilise seose loomise võime vahel.Teoreetilised alused lähtuvad interpersonaalse kommunikatsiooni, sh verbaalse ja mitteverbaalse käitumise, aga ka kognitsiooni uuringutest. Tähenduste ja liigutuste tõlgendamisel toetume C. S. Peirce'i seisukohtadest lähtuvale semiootilisele kategoriseerimisele. Teoreetilised alused ja metodoloogia on lähema vaatluse all artikli 2. osas. Töö analüüs on seotud käsitlustega inimese kognitsioonist ja ajauuringutest, samuti ülevaatega tähenduse kontseptualiseerimisest.

The current article is seeking an answer to the question how to communicate with a specific person with a partial loss of the ability to speak so that all participants of the communicative situation would understand each other. The subject of the study is a female who was born in 1990. Her speech impairment is caused by the mosaic form of Patau syndrome or trisomy of chromosome 13, and developmental verbal dyspraxia. Research material of the article consists of three communication situations recorded in a journal of participant observation; two situations involved a mother and a daughter (the subject of the study), who were joined by a third party in the third situation. The findings reveal that the subject uses in communication motional communication modalities and vocalizations, as well as combinations of these communicative means, manipulation with an object proved to be most effective. Collaboration of the communicators and consideration of shared knowledge play an important part. The subject guides her interlocutor to verbalize the meanings which she is unable to express orally herself. The findings of this study have practical implications for communication with other people with partial or total loss of the ability to speak.

In the present article an overview of the scientific study carried out by Tartu University’s Department of Estonian as a Foreign Language is given. We observe more closely the part of the department’s research which is performed in co-operation with MUSU group, including the collaboration with Institute of Germanic, Romance and Slavonic Languages and Literatures. These activities are supported by the Estonian Science Foundation (ETF) grant project. It is also important to mention the co-operation with the Nordic Universities in the framework of PlaceME project. The research topics of the doctoral students are implementing different methods of discourse studies for analysing the multimodal communication, communicative competences and communication strategies in the process of language learning and usage.

Ülevaade. Artiklis käsitletakse inimese suhtluse uurimist reaalses situatsioonis ning esitatakse multimodaalse suhtluse analüüs, milles näidatakse, kuidas suuline keel ehk kõnekeel üksi ei suuda kommunikatiivset tähendust esitada. Kommunikatiivsesse situatsiooni kui sotsiaalsesse tegevusse kuuluvad peale suhtlejate kõnekeele ka pilk, käeliigutus ning situatsioon tervikuna. Analüüs toob esile olulised inimese suhtlusmodaalsused.Artiklis võrreldakse peamiselt sotsioloogide poolt läbiviidud uuringuid, mida nimetatakse konversatsioonianalüüsiks ehk vestlusanalüü-siks, ning lingvistide käsitletud diskursusuuringuid. Kui vestlusanalüüs on uurimismeetod, mis lubab suhtlus-ja käitumissituatsioone analüü-sida, siis diskursusanalüüsi võib käsitleda uurimisvaldkonnana.Suhtlussituatsioonis me kasutame oma erinevaid suhtlusvõimeid. Käežestid on oluliseks faktoriks tähenduste ja kavatsuste edasiandmisel, nendel peatutakse artiklis suhtlussituatsiooni tähenduse loomise temaatika juures. De neeritakse multimodaalne suhtlemine, esitatakse videoainestike eelised materjalide kogumisel ja analüüsimisel. Analüüsitakse Patau sündroomiga tütarlapse erinevate modaalsustega suhtlust, seejuures tõdevad autorid, et suhtluse osapoolte koostööga ja multimodaalsete komponentide arvessevõtmisega kujuneb parem mõistmine suhtlussituatsioonis.* Võtmesõnad: vestlusanalüüs, diskursusanalüüs, suhtlus, mittesõna-line keel, kognitsioon, kõnekahjustused, Patau sündroom * Artikkel on valminud Eesti Teadusfondi grandi nr 8008 osalisel toel. Täname prof Helle Metslangi väärtuslike kommentaaride eest artikli varasemas versioonis.