and Russia. While participants come mainly from classical studies, researchers from a variety of disciplines have also recognised the conference's merit. Over the years, the programme has addressed disciplines such as philosophy, Greek and Latin literature, as well as, for instance, the Greek and Latin education or the influences of ancient mythology in contemporary literature. The delivered papers are authored by both recognised scholars and by MA-and PhD-students presenting their first academic achievements.The subtitle of this year's Colloquium Balticum XIV Tartuense was Pontes ad fontes (Bridges to Sources), aiming to draw attention to methodological questions in researching Classical Antiquity and reception of ancient culture. As expressed in the conference invitation, a wide variety of activities could be considered Pontes (Bridges) to Antiquity: discovery, interpretation, translation, commentaries and teaching of ancient heritage. This subtitle offered an opportunity to include papers on poetry and poetics, methods and possibilities of textual analysis, themes and forms of ancient poetry in contemporary literature, and so on. We will give a short overview of such papers presented during the eight sessions on the colloquium in Tartu.During the first session on 5 November, Anna Strode from the University of Latvia discussed the themes of 17th century occasional poetry in Riga and their relation to the history of Livonia. Due to the domination of Swedish Empire at the time in Livonia, the level of education improved, and in 1631 the Riga Academic Gymnasium was founded and soon scientific texts started to appear. Hand in hand with the growing importance of Latin and Greek language in education, occasional poetry in these languages began to bloom. In order to graduate from the Gymnasium, students had to take part in various disputations (disputationes) held in school as well as in public. Texts of these disputations were printed before the disputations themselves took place; the printed versions included occasional poems congratulating the respondents (that is, students of the Gymnasium, who were the authors of the disputations), which were added to the end of the texts. Strode described how the main

Frontiers in Comparative Metrics III, 29–30 September 2017, Tallinn, Estonia

Korrates kordusiKreeka romaanides esinevate kordusfiguuride vahendamisest KADRI NOVIKOV Juba antiikajal kirjutati romaane ja romaanilaadseid teoseid. Nn vanakreeka romaanid paigutatakse enamasti ajavahemikku I sajandist eKr kuni IV sajandini pKr. Sellest perioodist pärinevad viis enam-vähem täielikult säilinud romaani, lisaks fragmente mitmest osaliselt säilinud romaanist (Morgan 1994: 5-8). Eeskuju on nad saanud paljudest teistest žanridest: ajalookirjandusest, draamast, eepostest jne, ent üheks mõjutajaks on kindlasti olnud ka tolleaegne retoorikaõpetus (Hägg 1983: 109), retoorika käsiraamatud ja retoorikaharjutused (kr προγυμνάσματα).Käesolev kirjatükk heidab pilgu retooriliste väljendusvahendite, täpsemalt kordustega seotud lausefiguuride kasutamisele kreeka romaanides ja käsitleb nende edasiandmise võimalusi eestikeelses tõlkes, kui võtta eesmärgiks säilitada võimalikult suur osa lähtekeele figuratiivsusest. Näiteks on valitud kaks väga sarnast kreeka romaani, mis, tõsi küll, on loodud kümne sajandi pikkuse vahega. Achilleus Tatiose "Leukippe ja Kleitophon" (edaspidi L&K) kuulub vanakreeka romaanide hulka ning on kirjutatud II sajandil pKr (Plepelits 1980: 16; Vilborg 1962: 10), Eustathios Makrembolitese "Hysmine & Hysminias" (H&H) aga on ainuke proosavormis bütsantsi romaan, kirjutatud XII sajandil pKr (Nilsson 2001: 16-19). 1 Tegu on armastus-seiklusromaanidega, milles peategelastest noormees ja neiu armuvad, ent peavad läbi tegema hulga seiklusi, enne kui saavad abielluda ning kooselu nautima hakata. Mõlemad on kirjutatud meespeategelase vaatepunktist (minavorm pole kreeka romaanides tavapärane), ehkki tuleb tunnistada, et Tatios kasutab seda oma romaanis põnevuse tekitamiseks palju oskuslikumalt kui Eustathios.Mõlemas teoses on näha ilmselgeid jälgi kreeka retoorikaõpetusest: kasutatakse nii tuntud retoorikaharjutusi 2 (nt ekfraas, ethopoiia ehk isiku loomuse kujutamine, valm, väite ümberlükkamine) kui ka ohtralt retoorilisi figuure. 3 Eelnev uurimine on 1 "Hysmine & Hysminias" on Kalle Kasemaa tõlgituna ilmunud Loomingu Raamatukogus (1996; seda väljaannet kasutan ka tõlkenäidete toomiseks), "Leukippe ja Kleitophoni" tõlge on artikli autoril alles töös. Mitme mõtte eest siinsete näidete tõlkimiseks olen tänulik Arne Merilaile. Vanakreekakeelsed tekstikatked pärinevad Hilbergi (1876) ja Vilborgi (1955) editsioonidest. 2 Eestikeelse ülevaate võib saada Janika Pälli artiklist "Kooliretoorika varauusaegsel Eesti-ja Liivi maal" (Päll 2013: 209, 212-213), inglise keeles on põhjalikuma retoorikaharjutuste käsitluse ning nelja säilinud käsiraamatu tõlked avaldanud Georg A. Kennedy (2003). 3 Mõlema romaani võimalikku jaotamist alažanrideks (sh retoorikaharjutustes kajastuvateks) ning retooriliste figuuride esinemist Achilleus Tatiose romaanis olen uurinud oma doktoritöös (2014). Artikli kirjutamisel olen kasutanud nii oma doktoritöös kui ka rahvusvahelise retoorikaajaloo ühingu (ISHR) 2019. aasta konverentsil peetud ettekande tarvis tehtud analüüsi (Novikov 2019).