Abstract:The article concentrates on the widespread belief in the phenomenon of 'thunderbolts'. Stone artefacts like Stone Age axes, adzes, chisels, daggers, sickles, spear-and arrowheads as well as Iron Age strike-a-lights are mainly understood by the name 'thunderbolt', but no doubt various natural stones of peculiar or unusual shape were believed to have been created by strike of lightning as well. While corresponding examples of identifying and using 'thunderbolts' are given from different areas of the world, the emphasis is set on the respective Estonian material, introducing both the sources of archaeology as well as of folklore. The author discusses the background and the motifs of the well-known belief in 'thunderbolts' and reaches the conclusion that in Estonia it cannot be dated to a period prior to the Pre-Roman Iron Age when stone artefacts were no longer produced for practical reasons, and it is believed that the motifs of the belief were adopted significantly later, perhaps after the Christianization of the country in the 13th century.

No abstract

Rahvapärase maagia uurimine on Eestis pika ajalooga. Juba sajandi eest hakati Eesti muuseumitesse koguma maagias kasutatud esemeid. Siiski puudub siiani ülevaade Eesti muuseumites hoitavatest maagilistest esemetest ning maagia materiaalsust kasutatakse üksnes illustratiivsetel eesmärkidel. Käesolevas artiklis anname ülevaate Eesti muuseumites leiduvatest maagilistest esemetest ning arutleme selle üle, miks ei ole füüsilisi esemeid haaratud maagia-teemalistesse uurimustesse. Märksõnad: esemeuurimus, maagia, materia magica, muuseumikogud, ratsionaalsus Kuigi maagia on paljudiskuteeritud nähtus, tegelevad sellega peamiselt folkloristid, antropoloogid ja religiooniloolased, keskendudes maagia narratiivsusele ja rituaalsusele. Suur osa maagilisi rituaale ja kontseptsioone on küll tihedalt seotud füüsiliste objektidega, kuid see valdkond on jäänud tagaplaanile ja narratiivse maagiakäsitluse puhul on maagilisi esemeid pigem eiratud või kasutatud üksnes illustratsioonidena. Selle tulemusena ei ole neid väärtustatud ka museoloogias ning kogudesse on need jõudnud kas juhuslikult või kuriositeetsete objektidena. Maagilisi esemeid leidub maailma mastaabis peamiselt antropoloogiakogudes, kogutuna antropoloogide poolt retkedelt n-ö primitiivsete rahvaste juurde peamiselt koloniaaltaustaga maades (nt Pitt Riversi muuseum Oxfordis). Ilmselt ongi maagia tõlgendust kergem omistada kultuuriliselt, ajaliselt või ruumiliselt kaugematele "võõrastele" kui omadele. Näiteks on tähele pandud, et arheoloogilised uurimused maagia, religiooni, isiklike rituaalide ja neis kasutatavate

No abstract