Purpose – Estonia’s results in programme for international student assessment (PISA) studies between 2006 and 2012 showed both high-level attainment and social equity. The combination of excellence and equity makes Estonia stand out from other countries. The purpose of this paper is to explore the wide range of factors that influence Estonian students’ performance in these tests and note how professional capital fits into the overall picture. Design/methodology/approach – First the authors present a brief analysis of the outcomes in terms of the PISA results. Then the authors describe a wide range of contextual factors in Estonia such as: the country’s general level of human development; historical and cultural factors; demographics and social factors. These are the inputs to the education system. Finally the authors explore the interplay between features of the education system itself – the schooling processes – and note the impact of professional capital. Findings – The authors judge that the interplay between professional capital with other factors that work in harmony explains why the system is highly effective. This coherence is not accidental; it is the outcome of a series of deliberate reforms and investment over a single generation. Originality/value – Between 2009 and 2012 Estonia increased its share of top performers in PISA tests while, at the same time, reduced the proportion of low performers. This is commonly referred to as “raising the bar and closing the gap”. Individual schools struggle to close attainment gaps between different groups of students. Estonia is one of a very small number of countries to achieve both excellence and equality across the whole national system.

AnnotatsioonUuringu eesmärk oli selgitada õpetaja toetava käitumise ja õpilase õppetööd takistava käitumise seoseid õpilaste õpitulemustega, arvestades õpilaste sotsiaal majanduslikku tausta. Valimi moodustasid PISA 2012. aasta uuringus osalenud eesti õppekeelega koolide 3570 õpilast ja nende koolide juhid. Töös kasutati nelja PISA 2012. aasta andmebaasi muutujat: 1) õpilaste keskmist tulemust kolmes hinda mis valdkonnas (matemaatika, loodusteadused, kirjutamine); 2) õpilaste sotsiaal majanduslikku tausta; 3) õpilaste käitumise indeksit, mis koondas õpi lastega seotud õppetööd häirivad tunnused; 4) õpetajate käitumist iseloomustavaid tunnuseid, mis takistavad õppetööd.Uurimistulemustest ilmnes statistiliselt oluline, kuid väga nõrk seos õpilaste keskmise soorituse ja õpetajatepoolse õppetööd takistava käitumise vahel. Õpilaste ja õpetajatepoolse õppetööd takistava käitumise seos oli mõõdukas. Sotsiaal majandusliku tausta põhjal prognoositust madalama ja kõrgema tulemuse saanud õpilaste gruppide puhul avaldus mõõdukas seos õpilaste ja õpetajatepoolse õppe tööd takistava käitumise järgmiste tunnuste vahel: õpilaste ja õpetajate halvad suhted (alasooritajate grupis r = 0,54; ülesooritajate grupis r = 0,51) ja õpetajad ei arvesta iga üksiku õpilase vajadustega (alasooritajate grupis r = 0,40; ülesooritajate grupis r = 0,43). Alasooritajate grupi puhul osutus mõõdukaks seoseks veel tunnus õpilasi ei julgustata saavutama kogu oma potentsiaali (r = 0,41), seevastu ülesooritajate grupis ilmnes mõõdukas seos õpilase käitumise ja õpetaja käitumist iseloomustava tunnuse õpetajad peavad õpetama ühes ja samas klassis erineva etnilise taustaga (st keel, kultuur) õpilasi puhul (r = 0,40). Kahe grupi seoste võrdlemisel osutus statisti liselt olu liselt erinevaks kaks tunnust: õpilasi ei julgustata saavutama kogu oma potentsiaali ja õpetajad peavad õpetama ühes ja samas klassis erinevate võimetega õpilasi.Võtmesõnad: õpilaste käitumine, õpetajate käitumine, PISA, kooli mikrokliima, õpilase sotsiaalmajanduslik taust 1 Haridusteaduste instituut, Tartu Ülikool, Salme

No abstract

No abstract

No abstract