Artiklis keskendume Tartu piirkonna koolinoorte meemiloomingule, mida tavapäraselt postitatakse sotsiaalmeedias (spetsiaalsel Facebooki või Instagrammi lehel). Vaatlus põhineb koolide meemilehtede jälgimisel internetietnograafilise meetodiga ning intervjuudel meemide genereerijatega. Konkreetsete koolide igapäevategevusest lähtuvad meemid kajastavad ja peegeldavad meemide kui nüüdisaegse internetisuhtluse žanri kaudu koolielu, või nagu defineerivad ühe meemilehe pidajad, seavad ülesandeks olla "Peaaegu adekvaatne pilguheit K. kooli ellu". Iga kooli meemidele jääb piisavalt tõlgendusvabadust. Kasutatavate motiivide ja kujutiste poolest mitmekesist, kuid adressaadi poolest piiritletud meemiderühma vaatame kui noortekultuuri osa. Meemide loomiseks, nagu ka nende mõistmiseks, on vajalikud teatud oskused, kus negatiivse või positiivse hinnangu osaliseks saamisel avalduvad oma käitumisnormid ja oma loogika. Meemidega tegeledes rakendavad koolinoored kultuurilist teadmist, meemikoodi, mida täiskasvanud ei pruugi mõista ja mis võib koguni üldse täiskasvanute vaateulatusest välja jääda. Mõne kooli meemilehtedel leiduvatest meemidest ei saa sageli aru ka teiste koolide õpilased, sest taotluslikult käsitletakse meemides oma kooli eluga seotud teemasid. Ühtlasi peegeldavad meemid tegijate endi väärtusi ning suhtumisi ümbritsevasse maailma ja inimestesse. Käesolevas artiklis toome valitud näidete põhjal esile koolielu kajastamise soovist tõukuvad populaarsed meemiteemad ja-motiivid nende sisulises ja vormilises väljenduses, mõistes noorte meemiloomingut kui digitaalse suhtlemise orgaanilist osa. Koolielu kohta loodud meemide toel teeme sissevaate sellesse, missuguseid eetilisi dilemmasid, konflikte ja konfliktide lahenduskatseid noored peavad vajalikuks meemide vahendusel esitleda, et pidada dialoogi nii oma meemikogukonnaga kui ka laiema identiteedirühmaga, kuhu nad kuuluvad.