Uurin artiklis seksuaal-ja soovähemuste representatsioone 1920.-1930. aastate Eesti trükimeedias, et paremini mõista, mida tähendas soolisus sõdadevahelises Eestis ja kuidas see väljendus. Leitud allikates kostab marginaliseeritud inimeste endi häält harva ning paljud soolisuse mitmekesisust puudutavad mõisted olid sel perioodil defineerimata. See tekitab tänapäeva ja sõdadevahelise perioodi vahele epistemoloogilise lõhe, mida püüan artikliga leevendada. Seepärast annan artikli alguses ülevaate senisest Eesti LGBTQI+ ajaloo uurimisest, et näha seksuaalsust puudutavate mõistete kujunemist eri perioodidel. Seejärel kaardistan kahe sõja vahel Eestis seksuaal-ja soovähemuste kohta ilmunud ajakirjanduslikke ja teadusartikleid, mis juhatavad sisse juhtumiuuringu nn meesnaisest A. Oinatskist, kes oli selle perioodi kõige erinevamal viisil ja sagedamini kajastatud kväär inimene Eestis. Fragmentaarsete allikmaterjalide struktureerimiseks ja eritlemiseks tutvustan ja kasutan feministliku teoreetiku Karen Baradi agentse realismi mudelit, mille abil vaatan seksuaalvähemusi puudutava diskursuse näiteid ning lõpuks vaatlen, kuidas eugeenika liikumine mõjutas soolisuse ja seksuaalsuse kujutamist ja mõtestamist sõdadevahelise Eesti avalikes aruteludes.

No abstract

This article examines the affective entanglements and queer/ed intimacies in post-Soviet Estonia by analyzing ethnographic fieldwork. To build an intersectionally engaged analysis, the article employs Karen Barad’s agential realist model of intra-actions to show how intimate relationships are tied to socio-economic status and cultural setting. In Estonia, intimacy is framed by a homophobic discourse that erases anything but heteronormativity. This public erasure produces, on the one hand, moral panics and, on the other hand, affectively complex intimate entanglements among queer/ed subjects. The empirical analysis discusses conversations with five straight and queer women that contain rich affective narratives. It investigates how a person’s economic situation relates to their intimate relationship choice in a social sphere that is dominated by nationalist discourse and neoliberal rationality. This has created contradictory affective responses that are unpacked and contextualized in the article.