Ülevaade. Artiklis uuritakse tegumoekonstruktsioone eesti lapsekeeles. Esiteks vaadeldakse tegumoekonstruktsioonide esinemist lapse ja täiskasvanu vahelises vestluses. Analüüsitav keelematerjal pärineb korpusest CHILDES. Analüüsi tulemus näitab, et lapse ja täiskasva-nu vahelises vestluses kasutatakse sünteetilisi impersonaalivorme enamasti geneerilises funktsioonis üldkehtivate (käitumis)normide esitamiseks, kuid mõnikord ka ebaolulise tegija taandamiseks. Enamik lapsekeele impersonaalivorme on moodustatud sihilistest tegusõna-dest. Perifrastilisi tud-partitsiibiga vorme kasutatakse resultatiivsuse märkimiseks ja neid võib pidada ka aspektikategooria väljenduseks. Artikli teises pooles esitatakse 4-6-aastaste lastega läbi viidud mõist-miskatse tulemused, mis osutavad, et impersonaali vormid iseenesest ei valmista lastele raskusi, mõnevõrra raskendab aga impersonaalse lause mõistmist testlauses esinev poolt-konstruktsioon. Vaadeldud lausetüüpidest tekitasid tõsiseid mõistmisraskusi ainult OVS-sõnajärjega aktiivilaused, milles puudus objekti käändemarker.* Võtmesõnad: keeleomandamine, sisendkeel, grammatilised kategooriad, impersonaal, passiiv, eesti keel SissejuhatusArtikkel kajastab esimest etappi uurimusest, mis keskendub tegumoekonstruktsioonide arengule eesti laste keeles. Artiklis vaadeldakse esimeste tegumoekonstruktsioonide ilmumist lapse kõnesse kolmanda eluaasta jooksul ja nende konstruktsioonide funktsioone. Materjal pärineb CHILDES-i 1 korpuse eesti laste (vanuses 0;11.22-3;1.13) 2 ja nende hoidjate igapäevastest spontaansetest dialoogidest. Samuti * Uurimus viiakse läbi osana Eesti Teadusfondi nantseeritavast grandist nr 7492 "3-7-aastaste laste keelelise arengu leksikaalsed ja grammatilised seaduspärad" ja on eeltöö Euroopa Teadusfondi COST-i projektile "Cross-linguistically Robust Stages of Children's Linguistic Performance". Osaliselt nantseerib projekti ka siht nantseeritav teema SF0180056s08. Tegumoe kui grammatilise kategooria uuringuid on osaliselt toetatud ETF-i grandist nr 7006. Täname anonüümseid retsensente asjalike kommentaaride eest. 1 CHILDES (Child Language Data Exchange System) http://childes.psy.cmu.edu/ on rahvusvaheline lapsekeeleandmebaas. 2 Lapse vanus aastates;kuudes.päevades.

No abstract

This article discusses the two main Estonian voice constructions, the impersonal and the 'resultative′ passive, and their status in the grammatical system of Estonian. Both constructions are subject-oriented; however, the passive is a valence-reducing operation, while the impersonal merely constrains argument realization. Both constructions are subject to distinctive lexical, syntactic and semantic constraints. A comparison of the role of these constructions in Estonian demonstrates that passive constructions need not be treated as universal and that languages can employ different grammatical means to achieve very similar communicative results. The fact that impersonals in Estonian and in other languages are frequently misclassified as passives shows how typological biases can distort grammatical descriptions. The comparison of impersonals and passives in Estonian also shows how constructions can differ in terms of whether they are sensitive to subjects at 'logical′ or 'grammatical′ levels of analysis.

No abstract