No abstract

No abstract

Recently we introduced a new version of the perceptual retouch model incorporating two interactive binding operations-binding features for objects and binding the bound feature-objects with a large scale oscillatory system that acts as a mediary for the perceptual information to reach consciousness-level representation. The relative level of synchronized firing of the neurons representing the features of an object obtained after the second-stage synchronizing modulation is used as the equivalent of conscious perception of the corresponding object. Here, this model is used for simulating interaction of two successive featured objects as a function of stimulus onset asynchrony (SOA). Model output reproduces typical results of mutual masking-with shortest and longest SOAs first and second object correct perception rate is comparable while with intermediate SOAs second object dominates over the first one. Additionally, with shortest SOAs misbinding of features to form illusory objects is simulated by the model.

No abstract

Ülevaade. Artiklis antakse ülevaade erinevatest teoreetilistest lähe-nemistest mõistete olemusele ning nende vastasmõjust lingvistilise semantikaga. Käsitlemist leiavad klassikaline, prototüübi ja nn teooria teooria, lisaks võrgumudel, ruumiline, dünaamiline ja evolutsiooniline lähenemine. Ühe ja ainsa õige mõisteteooria väljaselgitamise asemel jõutakse järeldusele, et erinevad teoreetilised lähenemised on mõistete juures tähtsustanud eri aspekte olenevalt seatud eesmärgist. Artiklis näidatakse mitmesuguste lingvistikas käibel olevate semantiliste esituste seost vastavate mõisteteooriatega. * Võtmesõnad: lingvistika, semantika, epistemoloogia, kognitiivteadus SissejuhatusÕpetlaste arutelu mõistete olemuse üle on saanud alguse muistsest Kreekast ja kestab tänapäevani, ühtne arusaam mõistete olemusest aga puudub tänini.1 Kui varem kuulusid mõisted abstraktse mõtlemise vormidena pigem loogika ja  losoo a 2 pärusmaale siis tänapäeval on mõiste korraga paljude distsipliinide huviorbiidis. Nüüd tunnevad mõiste vastu huvi ka (neuro)psühholoogia, lingvistika, informaatika, matemaatika ja loomulikult eelkõige kognitiivteadus (ingl cognitive science) kui interdistsiplinaarne uurimisala, mis seab tunnetusprotsesside seaduspärasuste avastamise ja kirjeldamise oma esmaseks uurimisülesandeks.Lingviste sunnib mõiste olemuse üle mõtisklema ühest küljest teoreetiline huvi ning soov mõista inimkeele aluseks olevaid tunnetusmehhanisme; teisest küljest on vajadus aga ka puhtpraktiline. Näiteks terminitöös on tarvis seada kindel termin vastavusse kindla mõistega ja tagada terminitõlgete adekvaatsus tähistatava sisu alusel (vt nt Tavast 2004). Mõistepõhiselt käib ka tesaurusetüüpi sõnastike 3 ning elektroonsete ressursside, nagu WordNet, koostamine (Fellbaum 1999: 7). Semantilise komponendi kirjeldusteta ei pääseta ka tehisintellektis ja * Artikkel on valminud ETF-i grandi nr 7149 toel. 1 On tunnuslik, et püüd mõistest teadaolevat kokku võtta on päädinud mitte integreeritud vastusena küsimusele mis on mõiste?, vaid asjassepuutuvate olulisemate kirjutiste mahuka kollektsioonina (vt Laurence, Margolis 1999). 2 Filosoofidest on mõistete üle arutlenud nt Platon, Aristoteles, Kant, Locke. 3 Sedalaadi töö pioneeriks eesti keele osas on A. Saareste "Eesti keele mõisteline sõnaraamat" (1958).EESTI RAKENDUSLINGVISTIKA ÜHINGU AASTARAAMAT 4,