Desoksüribonukleoproteiidi (DNP) osatähtsuse uurimiseks valgu sünteesis on kasutatud antikehade sünteesi induktiivses faasis oleva doonori põrna DNP ülekandmist antikehade sünteesivõimetule retsipiendile [ 7 > 9 > 10 j. Et antikehade sünteesivõime ülekandmisel saadud tulemused on vasturääkivad, nõuab see küsimus edasist uurimist.Käesolevas artiklis tuuakse andmeid DNP funktsiooni uurimisest kohastuslikus valgusünteesis, mis on saadud «immuunse» DNP ülekandmisel nii immunoloogiliselt areaktiivsetele kui ka reaktiivsetele retsipientidele. Materjal ja metoodikaKatseloomadena käsutati viini sinist tõugu küülikuid. Doonoreid (täiskasvanud küülikud) stimuleeriti Escherichia coli toksilise (tüvi' О 111) ja suhteliselt atoksilise (tüvi 221) tüvega, mida süstiti kõrvaveeni I-2-10 9 rakku. Kaks päeva pärast vaktsineerimist* loomad veretustati ja nende põrnadest isoleeriti DNP H. Schwanden ja R. Signeri veidi modifitseeritud meetodi [ s ] järgi. Võrreldes eelmiste töödega [ 9 . u ] lühendati nukleoproteiidide ekstraheerimise aega 1 -1 / 2 tunnile. Preparaadi P-sisaldus määrati I. Berenblumi ja E. Chaini ['] ning N-sisaldus F. Lanni jt. [ 4 ] järgi.Retsipientidena kasutati viie päeva vanuseid küülikupoegi, kolme kuni nelja kuu vanuseid küülikuid ja täiskasvanud küülikuid. Organismi aktiivse vastuse allasurumiseks DNP-preparaadis esineda võivatele E. coli antigeenidele kasutati kiiritamist röntgenikiirtega**. Kolme kuni nelja kuu vanuseid retsipiente kiiritati ca 420 r doosiga (röntgeniaparaat PYM-3, filtrid 0,5 mm Cu -j-1 mm Al, 180 kV, 15 mA, 20 r/min., fookuse kaugus looma keha keskkohast 60 cm). Täiskasvanud retsipiente kiiritati ca 600 r doosiga (kiiritamise intensiivsus 14 r/min.). Katserühma loomadele (D-rühm) süstiti esimesel või teisel päeval pärast kiiritamist 4 -5 ml DNP-lahust kõhuõõnde, kontrollrühma loomadele (О-rühm) aga E. coli vaktsiini. Retsipientidelt võeti verd südame punktsiooni teel vahetult enne preparaatide süstimist ning viiendal ja üheksandal päeval pärast preparaatide manustamist. Aglutinatsioonireaktsiooniga määrati vereseerumis O-aglutinimide olemasolu.Uurimistulemused ja arutelu Kuna «immuunse» DNP ülekandmisel saadud negatiivsed tulemused f 2 ' 3 ] võisid olla tingitud ka DNP võimalikust inaktiviseerumisest ekstraheerimise käigus, siis käesolevas töös kasutati tunduvalt lühemat ekstraheerimisaega. Samuti suurendati süstitavat DNP doosi. Nii süstiti esimeses * Bakteriaalsete preparaatide eest võlgneb autor tänu Tallinna Lastehaigla töötajale H. Lõivule.