A Study on Teaching Gases to Prospective Primary Science Teachers Through Problem-Based Learning

Abstract

The aim of this study was to compare the achievement of prospective primary science teachers in a problem-based curriculum with those in a conventional primary science teacher preparation program with regard to success in learning about gases and developing positive attitudes towards chemistry. The subjects of the study were 101 first year undergraduate students, who were in two different classes and who were taught by the same lecturer. One of the classes was randomly selected as the intervention group in which problem-based learning (PBL) was used, and the other as the control in which conventional teaching methods were used. The data were obtained through use of the gases diagnostic test (GDT), the chemistry attitude scale (CAS), and scales specific to students' evaluation of PBL such as the peer evaluation scale (PES), self evaluation scale (SES), tutor's performance evaluation scale (TPES) and students' evaluation of PBL scale (SEPBLS). Data were analysed using SPSS 10.0 (Statistical Package for Social Sciences). In order to find out the effect of the intervention (PBL) on students' learning of gases, independent sample t-tests and ANCOVA (analysis of co-variance) were used. The results obtained from the study showed that there was a statistically significant difference between the experimental and control groups in terms of students' GDT total mean scores and, their attitude towards chemistry, as well as PBL has a significant effect on the development of students' skills such as self-directed learning, cooperative learning and critical thinking.

Assessing the biological literacy cognitive components of 10th and 11th grade students

“…Probleemide lahendamise oskus aitab õpilastel tulevikus vähendada väärarusaamade teket, tõhustada aineteadmiste rakendamise oskust ning suhtlus-ja eneseväljendusoskust. Probleemide lahendamise oskuse arendamine bioloogias võimaldab õpi-lastel igapäevaseid või tööalaseid probleeme paremini ette näha ning neid efektiivselt lahendada (Cliff & Curtin, 2000;Gürses, Açıkyıldız, Doğar, & Sözbilir, 2007;Şenocak, Taşkesenligil, & Sözbilir, 2007). Uuringud on näidanud, et efektiivseks osutub vaid niisugune õpetamine, mille õpitule-musi õpetajad koolitundides reaalselt hindavad, seega on väga oluline töö-tada välja ja katsetada niisuguseid teste, mille abil hinnatakse peale aineteadmiste ka oskusi (Lile & Bran, 2014).…”

“…Tulemus on oluline seetõttu, et teadmised on bioloogia-alase kirjaoskuse üks määravaid komponente ning ilma nendeta pole võimalik bioloogia-alast kirjaoskust arendada, nagu seda näeb ette gümnaasiumi riiklik õppekava (2011). Kõikide bioloogia-alase kirjaoskuse komponentide (loova mõtlemise oskuse, probleemide lahendamise oskuse, otsuste vastuvõtmise ja põhjen damise oskuse) käsitlemisel on rõhutatud aineteadmisi, mis on heal saavutustasemel bioloogia-alase kirjaoskuse väljakujunemise eeldus (Cliff & Curtin, 2000;Gürses et al, 2007;Heller, 2007;Mumford et al, 2010;Şenocak et al, 2007). Nagu Sadler ja Zeidler (2005) rõhutavad, on heade aineteadmistega õpilastel palju kergem lahendada probleeme ja vastu võtta otsuseid.…”

“…See lisab bioloogia-alasele kirjaoskusele uue mõõtme -teadmiste rakendamise oskuse probleemide lahendamisel. Teadmiste osa probleemide lahendamisel on rõhutatud ka mitmes varasemas (Gürses et al, 2007;Şenocak et al, 2007) uurimuses, sest see aitab õpilasi paremini ette valmistada reaalse elu olukordadeks, kus nad peavad olema valmis probleeme jooksvalt ja kiiresti lahendama. Probleemide lahendamise oskust kui elus eduka hakkamasaamise olulist osa on rõhutatud ka teistes rahvusvahelistes uurimustes (Brown et al, 2005;Bybee & Fuchs, 2006;European Commission, 2010;Fensham, 2004;Holbrook, 2014;Ravenscroft et al, 2012).…”

Using problem-based learning to improve students’ creative thinking skills on water purification

“…In addition, there are PBL practices used in the teaching of chemistry at high school and they have found that PBL can be successfully applied to chemistry. For example, the effectiveness of PBL showed in a biochemistry 4 , forensic science 5 , analytical chemistry 6 , general chemistry 7 , physical chemistry 8 , and intermolecular forces 2 . Furthermore, PBL efforts to coach creative thinking skills 9 .…”

Regards sur les pratiques critiques manifestées par des élèves du secondaire dans le cadre d’une réflexion éthique menée en îlot interdisciplinaire de rationalité

“…En ce sens, l'activité menée en éthique s'inspirait de l'approche par «îlot interdisciplinaire de rationalité» proposée par Fourez (1997 pensée critique ont été maintes fois posées (voir Bechtel et al, 1999;Collier, Guenther, & Veerman, 2002;Cooke et Moyle, 2002;Embry, 2001;Dam et Volman, 2004;Guilbert et Ouellet, 1997;Halpern, 1989;Halvorson et Wescoat, 2002;Majumdar, 2003;Ngeow et Kong, 2001;Pithers et Soden, 2000;Sage, 1996;Saye et Brush, 2002;Senocak, Taskesenligil, & Sozbilir, 2007;Sungur et Tekkaya, 2006;Weiss, 2003;Wieseman et Cadwell, 2005). Par ailleurs, Fourez (1997) indique clairement que la mise en route d'un îlot de rationalité conduit, presque de manière nécessaire, à la mise en route de pratiques critiques: «[l'îlot de rationalité] participe à l'idéal scientifique, déjà bien exprimé par Descartes, de garder une distance critique par rapport aux passions et à l'affectivité» (Fourez, 1997, p. 218 Ainsi, nous pourrions dire que l'îlot interdisciplinaire de rationalité permet de répondre aux exigences de la présente recherche, et ce, de différentes manières.…”