Ülevaade. Artiklis tutvustame lugemiseksperimenti, mille põhjal uurime nn varieeruva vältega sõnade hääldust. Varieeruva vältega sõnade määratlemisel lähtume õigekeelsussõnaraamatu (ÕS 2013) normingutest -uurime sõnu, mida lubatakse hääldada nii teises kui kolmandas vältes. Analüüsime sõnade pearõhulise ja järgsilbi kestussuhteid ja võrdleme saadud andmeid kuuldelise hinnangu tulemustega. Uurime, kas sarnase silbistruktuuri ja sama sõnaliigilise kuuluvusega sõnade häälduses on sarnaseid jooni. Rakenduslikust aspektist kannustab uurimust vajadus leida lahendus probleemidele, mida varieeruvus tekitab tekst-kõne sünteesi protsessis. Uuringu tulemusel selgusid peamised trendid varieeruva vältega sõnade häälduseelistustes. Nii silpide kestussuhete kui kuuldelise hinnangu alusel moodustusid kindlad sõnarühmad, kus domineeris üks või teine välde. Sõnatüüpide kaupa analüüs võimaldas määrata ka välte varieerumise trende tüübiti, nt kõik kolmesilbilised lik-liitelised adjektiivid ühe erandiga hääldusid kolmandas vältes.* Võtmesõnad: fonoloogiline varieerumine, välte varieerumine, tekstkõne süntees, lugemiseksperiment, eesti keel
SissejuhatusMasinaid kõnelema pannes oleme kokku puutunud uute probleemidega, mis inimeste omavahelise suhtluse korraldamisel on osutunud ebaoluliseks. Häälduse varieeruvus, mis inimsuhtluses on äärmiselt loomulik ja peegeldab tihti nii piirkondlikku päritolu, inimese vanust, vanemate murdetausta kui muid faktoreid, tekitab tekst-kõne sünteesis mitmeid lahendust vajavaid probleemseid olukordi. Moodsate tekst-kõne sünteesi meetoditega on tegeletud Eestis juba ligi 20 aastat (vt ülevaadet Mihkla 2009), selle aja jooksul on ühelt poolt juurde tulnud uusi sünteesimeetodeid * Artikli valmimist on toetanud Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus), see on seotud Eesti Haridus-ja Teadusministeeriumi uurimisprojektiga IUT35-1 "Kõnestiilid, lauseprosoodia ja fonoloogiline varieerumine: kirjeldus, teooria ja modelleerimine".