Simultaanse kakskeelsusega 3- ja 4-aastaste laste grammatilised oskused eesti keeles

Hallap, Merit; Padrik, Marika

doi:10.5128/erya15.03

“…Eesti keele sõnavara omandamise kohta esimese keelena (lapse varases vanuses) on uuringuid üsna rohkesti (vt nt Schults, Tulviste 2016, Schults jt 2013), samuti leidub küllalt andmeid grammatiliste kategooriate omandamise kohta (nt muutevormide omandamise järjekorra kohta vt Argus, Bauer 2020). Uuritud on ka varase simultaanse kakskeelsusega laste grammatilisi oskusi (Hallap, Padrik 2019, Hallap jt 2014. Noore keeleõppija eesti keele arengut on käsitletud nii õpetajate hinnangute (vt Baird, Argus 2022) kui ka grammatiliste konstruktsioonide mõistmise ja kasutamise testi andmete põhjal (vt Baird jt 2022), aga on ka üksikuid vormide õppimist käsitlevaid sekkumisuuringuid (nt Kitsnik, Berezina 2021).…”

Section: Sõnavara Ja Grammatika Omandamineunclassified

Sõnavara ja konstruktsioonide areng eesti keelt teise keelena omandava noore õppija kõnes aasta jooksul

Argus,

Rüütmaa

2024

ERYa

0

View full text Add to dashboard Cite

Ülevaade. Artiklis vaadeldakse eesti keelt teise keelena omandavate 8-10-aastaste laste sõnavara ja konstruktsioonide arengut aasta jooksul 2022. ja 2023. aastal läbi viidud pildikirjelduskatse põhjal. Aasta jooksul suurenes õpilaste sõnavara, areng toimus kõikides sõnaliikides suhteliselt ühtlaselt, siiski oli lekseemide hulga kasv kõige suurem omadus-ja asesõnade puhul. Ka konstruktsioonides toimus märkimisväärne areng, lisandus uusi konstruktsioonitüüpe ning need muutusid komplekssemaks. Sõnavara ja konstruktsioonide hulk oli omavahel seotud: mida suurem oli õppija sõnavara 2022. a pildi kirjelduses, seda rohkem eri konstruktsioone oli lisandunud tema 2023. a pildikirjeldusse. Eri sõnaliikide sõnavara ulatus konstruktsioonide arengut ei paista mõjutavat.* Võtmesõnad: eesti keele kui teise keele omandamine, sõnavara, konstruktsioonid, sõnaliigid, eesti keel * Artikli aluseks olevad andmed on kogutud ja analüüsitud Haridus-ja Teadusministeeriumi rahastatud projekti "Professionaalne eestikeelne õpetaja mitmekeelses klassis" toel.

show abstract

“…Eesti keele sõnavara omandamise kohta esimese keelena (lapse varases vanuses) on uuringuid üsna rohkesti (vt nt Schults, Tulviste 2016, Schults jt 2013), samuti leidub küllalt andmeid grammatiliste kategooriate omandamise kohta (nt muutevormide omandamise järjekorra kohta vt Argus, Bauer 2020). Uuritud on ka varase simultaanse kakskeelsusega laste grammatilisi oskusi (Hallap, Padrik 2019, Hallap jt 2014. Noore keeleõppija eesti keele arengut on käsitletud nii õpetajate hinnangute (vt Baird, Argus 2022) kui ka grammatiliste konstruktsioonide mõistmise ja kasutamise testi andmete põhjal (vt Baird jt 2022), aga on ka üksikuid vormide õppimist käsitlevaid sekkumisuuringuid (nt Kitsnik, Berezina 2021).…”

Section: Sõnavara Ja Grammatika Omandamineunclassified

Žanriõpetuse rakendamine jutustava ja arutleva teksti kirjutamisel

Aruvee,

Leppik,

Vaht

et al. 2024

ERYa

0

View full text Add to dashboard Cite

Ülevaade. Artiklis vaadeldakse eesti keelt teise keelena omandavate 8-10-aastaste laste sõnavara ja konstruktsioonide arengut aasta jooksul 2022. ja 2023. aastal läbi viidud pildikirjelduskatse põhjal. Aasta jooksul suurenes õpilaste sõnavara, areng toimus kõikides sõnaliikides suhteliselt ühtlaselt, siiski oli lekseemide hulga kasv kõige suurem omadus-ja asesõnade puhul. Ka konstruktsioonides toimus märkimisväärne areng, lisandus uusi konstruktsioonitüüpe ning need muutusid komplekssemaks. Sõnavara ja konstruktsioonide hulk oli omavahel seotud: mida suurem oli õppija sõnavara 2022. a pildi kirjelduses, seda rohkem eri konstruktsioone oli lisandunud tema 2023. a pildikirjeldusse. Eri sõnaliikide sõnavara ulatus konstruktsioonide arengut ei paista mõjutavat.* Võtmesõnad: eesti keele kui teise keele omandamine, sõnavara, konstruktsioonid, sõnaliigid, eesti keel * Artikli aluseks olevad andmed on kogutud ja analüüsitud Haridus-ja Teadusministeeriumi rahastatud projekti "Professionaalne eestikeelne õpetaja mitmekeelses klassis" toel.

show abstract

“…Eesti keele kontekstis leidub esialgseid andmeid küll õpetajate, laste ja vanemate hoiakute, Kohtla-Järve koolide venekeelsete laste eesti keele õppe kohta (Zabrodskaja 2004), eesti keele kui teise keele õppe üldise korralduse (Metslang et al 2013) ning eesti-vene kakskeelsete väikelaste grammatiliste oskuste kohta (Hallap et al 2014;Hallap, Padrik 2019), kuid puudu on uuringud, mis vaatleksid laste keelelist arengut dünaamiliselt, st kindla ajalõigu jooksul, ning keeleliste kategooriate ja vormide arenemise seisukohalt. Eesti Keele Instituudis on loodud laste eesti keele oskuse tasemekirjeldused (nt eelA1 keeletaseme kirjeldus), kuidas aga kirjelduses esitatud grammatilised kategooriad tegelikkuses lastel keele õppimise käigus arenevad, ei ole siiani vaadeldud.…”

Section: Sissejuhatuseksunclassified