The experiences, expectations and evaluations of pre-school teachers as developers of curricula

Abstract

Üha enam riike kehtestab alus- ja üldharidusastmes riiklikke õppekavu. Samas suureneb tähelepanu õpetaja omanikutundele õppekava suhtes ning õpetaja kaasamisele õppekava arendamisse, kuna mõistetakse, et need on riikliku õppekava eduka rakendamise eeltingimused. Seega on õpetaja tegevus õppekava arendamisel oluline uurimisteema. Uurimuse eesmärk on selgitada, millised on Eesti lasteaiaõpetajate kogemused koolieelse lasteasutuse õppekava koostamisel ja nende ootused seoses õppekava arendamise protsessiga ning milliseks nad hindavad õppekava koostamise protsessi mõju oma professionaalsele arengule ja demokraatliku professionalismi süvenemisele. 32 lasteaiaõpetajaga tehtud poolstruktureeritud intervjuudest selgus, et õpetajate hinnangul aitas lasteaia õppekava koostamise protsessis osalemine kaasa õppekava olemuse mõistmisele, suurendas motivatsiooni osaleda õppekavaarenduses ning toetas õpetaja üldist professionaalset arengut. Viimase olulisimaks osaks oli koostöövõime ehk demokraatliku professionalismi lisandumine. Uurimistulemused kinnitavad, et senine riiklik õppekavapoliitiline kurss on alushariduse puhul põhjendatud, ent õpetaja ootused viitavad vajadusele õppekava arendamise protsessi täiustada. Summary

Level of transferable skills according to three assessment tools in three and four-year-old Estonian children

“…Eesti lasteaiaõpetajate oskus õppekava koostada on ebaühtlane (Ugaste, Tuul, Mikser, Neudorf, & Jürimäe, 2016). Seejuures puudub ülevaade, millele tuginedes on koolieelsete lasteasutuste õppekavades kirjeldatud nooremate kui 6-7aastaste laste eakohase arengu taset, samuti sellest, mis üldoskusi peetakse ootuspäraseks.…”

Perception of Step by Step and non-Step by Step preschool teachers about the child-centred activities

“…Seega oleks Eestis vaja koostada riiklikku õppekava täiendavad juhendmaterjalid ja praktilised soovitused lapsekeskse kasvatuse rakendamiseks lasteaedades. Peale koolituste ja tugimaterjalide on õppekava arendamisel tähtis ka pidev kollegiaalne tugi ja koostöö teiste õpetajatega (Ugaste, Tuul, Mikser, Neudorf, & Jürimäe, 2016 Õun et al, 2010). Kindlasti tuleneb aga uuringust vajadus edaspidi põhjalikumalt analüüsida erinevate taustatunnuste koosmõju hinnangutele, mis on õpetajad enda tegevusele andnud, sest õpetajate arusaamad, uskumused ja tegevusmustrid kujunevad välja paljude mõjurite koostoimel.…”

The preschool teachers’ beliefs about children’s general skills according to the Estonian national curriculum: an added explanation to the causes of the “schoolification” of early childhood institutions

“…Kuigi lasteaiaõpetajate ettevalmistuse nõuded suurenevad ning see peaks tagama parema ametialase toimetuleku, tunnevad lasteaiaõpetajad end piiravate õigusaktide tõttu tööl üha ebakindlamalt (Bradbury, 2012;Osgood, 2009). Ka Eestis korraldatud lasteaiaõpetaja professionalismi ja õppekava-alaste hoiakute uuringud (Tuul et al, 2015;Ugaste, Tuul, Mikser, Neudorf, & Jürimäe, 2016) on viidanud ohule, et ühtsetele akadeemilistele õpiväljun ditele orienteerumine kahjustab õpetaja professionaalset arengut ja autonoomiat.…”

“…Seda käsitlusviisi esindab Simpsoni (2010a) hinnangul eelkõige Osgood (vt ka Osgood, 2006Osgood, , 2009. Teise käsitlusviisi puhul, mida Simpson (2010a) nimetab aktivisti vaatekohaks (activist perspective), on lasteaiaõpetaja töö ja kutsenõuete reguleerimine õpetajate eneste huvides, kuna see võimaldab neil selgemalt vormida oma professionaalset identiteeti, end määratleda iseseisva professionaalse grupina ning sellelt aluselt hariduspoliitilistes reformides kaasa rääkida (Miller, 2008;Simpson, 2010aSimpson, , 2010b (Tuul et al, 2015;Ugaste et al, 2016).…”

“…Samuti ilmnes, et kuni 30aastased õpetajad nõustusid 31-50aastastest õpetajatest statistiliselt oluliselt vähem väitega, et mänguoskuste eesmärkide saavutamiseks on tegevusi lihtne leida. Nimetatud tulemusi võib seletada sellega, et varem Eesti alusja üldharidusastme õpetajate seas tehtud õppekava-alaste vaadete uuringud on näidanud, et staažikamad õpetajad on õppekava suhtes tervikuna kriitilisemad, tuginedes praktikas enam oma isiklikule kogemusele kui õppekavadokumenti-dele (Erss et al, 2014;Tuul et al, 2015;Ugaste et al, 2016). Seega võib oletada, et pigem väljendus vanemate vastajate madalamates hinnangutes üldoskuste olulisusele nende kriitilisem suhtumine õppekavadokumentidesse.…”