No abstract

No abstract

Tahan lihtsalt koju saadaVähendav ja tugevdav partikkel lihtsalt hädaabikõnedes ANDRIELA RÄÄBIS, ANDRA RUMM Sõna lihtsalt lähtub "Eesti keele seletava sõnaraamatu" järgi adjektiivsest tüvest lihtne 'keerukuseta' (Õpetaja püüdis seletada võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt). Otsese tähenduse kõrval võib sõnal olla tugevdava või piirava rõhumäärsõna tähendus. Tugevdavana kannab lihtsalt tähendust 'lausa, otse' (Ülesanne oli lihtsalt üle mõistuse raske), piiravana tähendust ' ei muud kui, ainult' (Ta räägib seda lihtsalt kadedusest). (EKSS) Sõna kasutatakse suhtluses nii adverbi kui ka pragmaatilise markerina, mis näitab, et see on grammatiseerumas. Adverbina kuulub lihtsalt verbi juurde ja vastab küsimusele kuidas?. Grammatiseerumise käigus on lihtsalt teatud juhtudel kaotanud otsese tähenduse 'keerukuseta' , näiteks lauses Lihtsalt seisis ja hoidis käsi näo ees. Markerina võib lihtsalt lauses vabalt liikuda. Seega ületab lihtsalt grammatiseeru mise tulemusena sõnaliigi piire ja omandab esialgse tähenduse kõrval uusi suhtlus funktsioone (Valdmets 2013: 124-128). Semantilise muutuse käigus omandavad keeleüksused subjektiivseid tähendusi (Traugott 1989) ning väljendavad episteemi lisi ja afektiivseid hoiakuid (Aijmer 2002: 160).Artiklis analüüsime suhtluslingvistika lähenemisviisiga lihtsalt kasutust Eesti hädaabikõnedes ehk kõnedes, mis on tehtud häirekeskuse numbrile 112 eesmärgiga saada erakorralist abi päästjatelt, politseilt või kiirabilt. Häirekeskusesse julgusta takse helistama ka siis, kui helistaja pole kindel, kas tegu on hädaolukorraga. Samal ajal peavad helistajad arvestama "ka teistega, kellel võib olla väga kiire vajadus liinile pääseda" (vt Häirekeskus). Hädaabikõnede eripära on nende orienteeritus probleemi lahendamisele (Heritage, Clayman 2010), kusjuures Eesti hädaabikõnedes tuleb sündmuse põhiinfo (mis? kus? kes?) kätte saada ühe minuti jooksul. 1 Siinse uurimuse eesmärk on teada saada, kuidas ja millistes funktsioonides eri osapooled -helistajad ja kõne vastuvõtjad ehk päästekorraldajad -kasutavad par tiklit lihtsalt. Kõigepealt anname ülevaate varasematest uurimustest ning meie uuri muse materjalist ja metoodikast. Seejärel analüüsime partiklit lihtsalt helistaja ja päästekorraldaja voorudes. Meie uurimisküsimused on järgmised: a) missugustes funktsioonides ja tähendustes partiklit lihtsalt hädaabikõnedes kasutatakse, b) kas helistaja ja päästekorraldaja kasutavad partiklit lihtsalt eri moel?1 Info pärineb Tartu häirekeskuse külastusest 27. IX 2019. Infot jagasid keskuse juhataja, valve vahetuse juht ja päästekorraldajad ning täpsustasid teised häirekeskuse töötajad.